Kui kõlab nimi VICTOR DAVIES, lööb klubimuusika fännide silm helkima. Aga see ei saa määrata seda, milliseks kujuneb igaühe isiklik suhe briti laulja-instrumentalisti muusikaga. «Euroopa eksootika» õhtul esinev Davies pakub üllatusi.
Jazzanova moeka plaadimärgi alt maailma tuisanud laulja, laululooja ja produtsent Victor Davies on tänase briti muusika üks suurlootusi. Tema kirevalt paljutahuline looming on laulukeskne ja hõlmab latiinojazzi, folki ja armsalt tasast 70ndate hõnguga soul’i. Victor Daviese laule ümbritseb peenekoeline aeglase tantsutempo atmosfäär. See on cool, jätsiv ja trendikas tuleviku-soul.
Echoes kirjutab: «Hea laulukirjutamise oskus on tänapäeval kahjuks haruldus, kuid Daviesel on oskus minna sügavuti, valada välja isiklik äng nagu ka elurõõm ja usk helgesse tulevikku.» Discoid pole samuti tunnustusega kitsi: «Loomulikud, akustilised unistused ujuvad täiuslikult seatud laulude pilvedel Victor Daviese häälega, otsekui päike lööks särama.»
Tõsisem kitarrimäng tuli Daviese ellu 14aastaselt. Tõsi, aasta riikliku stipendiumi toel saadud klassikalise kitarri õpinguid lõppes fiaskoga, kui õpetaja avastas, et filigraanse muusikalise mäluga Victor ei mänginud seda, mis noodis kirjas, vaid improviseeris meloodiaga, mis õpetaja ettemängitust meelde jäi. Tagantjärele on ta tollele ajale siiski tänulik, sest just sealt jäi tal sõrmedesse paljukiidetud kitarrimängu stiil. Koduselt tunneb ta end ka basskitarri ja löökriistadega.
Ehkki varem kasutas Davies lugude kirjutamisel kitarri abi ning lasi muusikal sageli kulgeda, vaadates, kuhu see välja jõuab, on ta selles osas siiski taktikat muutnud. Nüüd kirjutab ta oma laulud pillide abita. «Mu arranzheeringud sünnivad peas. See on tõeliselt kindel moodus kirjutada häid laule, sest kui sa suudad meloodiat laulda instrumendita ja see kõlab hästi, võid olla kindel, et see kõlab hästi ka pärast pillide lisamist,» kirjeldab Davies õnnestunud pala valemit.
«Muusika kirjutamine on mulle suhteliselt eraklik toiming. Võib-olla ma seepärast ei teegi teiste inimestega palju koostööd – see on minu jaoks raske. Minu muusika on suhteliselt retro, isegi traditsiooniline, ja koostöö tänapäevase muusikaga seotud inimestega võib kujuneda keeruliseks. Mulle on kõige tähtsam meloodia. Kui aga teha loost klubisalvestust, on kõige olulisem, et selle järgi saaks tantsida.»
Victor Davies: «Tallinnas esitame põhiliselt laule minu esimeselt albumilt, kuid teeme ka mõned coverid, ka instrumentaallood. Tegemist on Steely Dani ja Bill Withersi lugudega. Erinevus meie kontsertidel ja plaadil kõlava vahel seisneb selles, et salvestused on üsna mahedad ja lõõgastavad, kontserdid aga kujunevad enamjaolt energiliseks ja tempokaks. Praeguse bändiga oleme olnud koos 5 aastat. Tegemist on väga andekate muusikutega, kuid mis veelgi olulisem, töötame koos tõelise grupina. Huvitav nüanss: meie klahvpillimängija on siiani mänginud hoopis trumme! Tegelikult on Eesti kontsert talle klahvpillimängijana esimene. Nii et me kõik oleme ses osas põnevil!»
Victor Davies:
«Tallinnas esitame põhiliselt laule minu esimeselt albumilt, kuid teeme ka mõned coverid, ka instrumentaallood. Tegemist on Steely Dani ja Bill Withersi lugudega. Erinevus meie kontsertidel ja plaadil kõlava vahel seisneb selles, et salvestused on üsna mahedad ja lõõgastavad, kontserdid aga kujunevad enamjaolt energiliseks ja tempokaks.
Praeguse bändiga oleme olnud koos 5 aastat. Tegemist on väga andekate muusikutega, kuid mis veelgi olulisem, töötame koos tõelise grupina. Huvitav nüanss: meie klahvpillimängija on siiani mänginud hoopis trumme! Tegelikult on Eesti kontsert talle klahvpillimängijana esimene. Nii et me kõik oleme ses osas põnevil!»