Viis aastat tagasi toimus Erki Pärnoja suurteose „Saja lugu“ esmaettekanne Noblessneri sadamalinnaku laevade ehitusangaaris. Kuni tänavuse Jazzkaareni oli see teose ainuke ettekanne ja nüüd, festivali viimasel õhtul tähistasime ühiselt viie aasta möödumist esiettekandest. Sellest sai haruldane kontsert.
„Saja lugu“ on žanriteülene suurteos, mis kuulub EV100 muusikaprogrammi. Selle esmaettekandel said laval kokku Erki Pärnoja muusika ja Jaak Printsi lavastus ning Kaupo Kikkas jäädvustas teose lugude jutustajad fotoraamatusse. Sel kevadel toimus „Saja lugu 5“ ettekanne laiendatud koosseisuga, VHK keelpilliorkestrit juhatas Rasmus Puur. Puur oli ka teose arranžeerija ning see osutus suurepäraseks valikuks.
Teose esimene osa „Algus“ oli suurepärane õhustiku looja. Sulgesin silmad ja õrn heli viis mu varahommikusse metsa, kust kostub vaid looduse vaikus. Nii klišeelikult kui see ka ei kõla, tekkis minus vaba tunne – vabadus, mis sünnib rahust.
„Saja lugu“ liigub koos kuulajatega mitte ainult läbi eestlaste mälestuste, vaid ka läbi Eesti aastaaegade, seisundite ja emotsioonide. Rahust sai vahepeal rahutus ja publikuni jõudis ka mälestustes valitsev ebakindlus ja kõhklus. Oli tunda ka saja eestlase erinevaid vanuseid ja eluetappe. Eriti ühe osa puhul, kus lugu läks edasi raskete sammudega, mis kandsid ja ühtlasi tekitasid kuulajas sõbralikku kaastunnet kogetu suhtes.
Hea oli tõdeda, et ka laiendatud koosseisu puhul jäi sisse elektroonika, mis sel korral liikus Pärnojalt Sander Möldrile ning oli kui uue aja Eesti sümbol. Samaaegselt voolasid teoses õrnalt ning kaikuvalt Anna Pärnoja ja Sänni Noormetsa hääled. Need olid ühel ajahetkel kui osa laiuvast metsast, millele andsid sügavust juurde tromboon ja saksofon. Teisalt olid nad kui lootus, samal ajal kui trummide intensiivsus tekitas mälestusest ebakindlust tuleviku ees.
Joel-Rasmus Remmeli klaversoolo ajal võttis terve koosseis justkui hetkeks aja maha. Nii publiku kui ka muusikute pead pöördusid Remmeli poole ning tähelepanu oli klaveril. Kolleegide nägudelt peegeldusid õrnad naeratused ja kaasaelamine, mida on näha ka Eesti riigis üldiselt. Me elame terve riigiga omadele kaasa nii kodus kui ka välismaal ning just viimase puhul tuleb see eriti selgelt välja. Sarnaselt ka Jazzkaare laval.
Teose lõppedes hoidis Puur rahulikult vaikuse hetke. Mitte keegi peale dirigendi õrnalt langevate käte ei liikunud. Meile anti võimalus kogetut endasse talletada – olla tõeliselt hetkes. Siis algas aplaus ja terve saal oli korraga püsti. „Saja lugu“ on Spotify’s kuulatav ning esmaettekannet saab järele vaadata ka ERRi arhiivist. Soovitan seda väga, sest see teos toimib ka nende kanalite vahendusel väga hästi. Siiski arvan, et seda täit emotsiooni, mis oli festivali lõppkontserdil, sai kogeda ainult seal. Selles, et me ei tea, millal ja mis vormis seda emotsiooni uuesti kogeda saab, on midagi nukralt ilusat. Teisalt on see eriline, et see juhtus just siis ja seal. See oli kaunilt kordumatu ja ometi nii tuttav.
„Saja lugu 5“ Erki Pärnoja ansambel & VHK keelpilliorkester. Jazzkaar 2023 lõppkontsert
Pühapäev, 30. aprill kell 20.00, Vaba Lava
Koosseis:
Erki Pärnoja – kitarr
Joel-Rasmus Remmel – klaver
Sander Mölder – elektroonika, tšello
Peedu Kass – kontrabass
Kristjan Kallas – trummid, löökpillid
Anna Pärnoja – laul
Sänni Noormets – laul, viiul
Meelis Vind – klarnet, bassklarnet
Johannes Kiik – tromboon
Keio Vutt – saksofon
Rasmus Puur – dirigent, arranžeeringud
VHK keelpilliorkester
Vaata kontserdi galeriid.