Beady Belle (Norra)

Kui Beady Belle esines esmakordselt 2002. aastal Jazzkaare klubiõhtul Sakala keskuses, kirjutas Postimees: „Beate Lechi hääl oli harvaesinevalt soe ja sume. Oli peent flirtimist disko ja eksootikaga, oli salongilikku trummi ja bassi.“

Lauljatari häälevärvi on nimetatud Björki ja Sade ootamatuks sulamiks ning tema muusika on segu paljudest stiilidest – jazz, soul, pop, house, drum&bass, funk, r’n’b, acid jazz… Beate S. Lech ei nimeta end jazzartistiks, rohkem paeluvad teda soul a la Chaka Khan ja funk, seda eriti viimasel ajal. Tema eelviimane, kaheksas album „Dedication“ (2018) väljendabki nende stiilide elurõõmu ja särtsu. Beady Belle tunnistab, et plaadi muusikat luues tunnetas ta oma eeskujude Stevie Wonderi, Marvin Gaye, Aretha Franklini ja noorema generatsiooni souliartistide nagu Alicia Keys, Lauryn Hill ja Frank Ocean puudutust.

Beate S. Lechi ja Marius Reksjø loominguline koostöö sai alguse 1993. aastal kui mõlemad õppisid muusikat ülikoolis Oslos. Nende paljulubavaid katsetusi jälgis suure huviga Bugge Wesseltoft, tellides lauljatarilt debüütalbumi plaadifirma Jazzland jaoks. Beate pusis kodus oma pisikeses kambrikeses luues muusika, kirjutades laulusõnu ja arranžeerides. Viimaks tuli appi õpingukaaslane Marius Reksjø, kes oli vaimustatud elektroonika värsketest võimalustest. Esialgu oli projekti nimi Beate S. Lech kuid aasta jooksul sai koosseis nime Beady Belle, mida kasutatakse siiani nii Beate soolo, duo kui ka suuremate ansamblikoosseisude puhul, kus tuumiku moodustavad ikka nemad kaks – Beate ja Marius.

Beady Belle esimene album „Home“ (2001) saavutas uskumatu menu, millele järgnesid ansambli edukad kontsertturneed üle maailma – Beady Belle kordumatu vokaal ja ansambli kõla pälvisid kõikjal kiidusõnu. Kolmanda albumi „Closer“ (2005) esitluskontserdil Londonis tuli muusikute juurde inglise ikooniline jazzilaulja Jamie Cullum, kes oli vaimustatud nende muusikast ja palus Beady Belle’i oma turnee soojendusbändiks. See oli pakkumine, millest ei saanud keelduda. Jamie Cullumi ja Beady Belle koostöö jätkus lauljatri neljandal albumil „Belvedere“ (2007), mille kavaga tuuritati nii Ameerikas kui ka Euroopas. Kui Euroopa turneele tulisoulitäht Indie Arie, nimetas ta intervjuus Beady Bellet oma lemmikansambliks ning vastastikune austus päädis funky-duetiga „Self full-filling“.

Pärast albumid  „At Welding Bridge“ ning „Criklewood Broadway“ (2012) soovis Beate teha midagi teistmoodi ning Bugge Wesseltofti soovitusel salvestas ta sooloartistina albumi „On My Own“ (2015) koos  suurepäraste Ameerika muusikute Joshua Redmani, Gregory Hutchinsoni ja Reuben Rogersiga. Lauljatari viimane album „Nothing but the Truth“ ilmus 2022. aastal, millel on kasutatud tantsulisi ning elektroonilisi biite nagu tema debüütalbumil. „Sellel albumil ei saa ma millegi taha peitu pugeda. See on kokkuvõte meie ühisest teest, ehe ja aus Beady Belle“, tõdeb lauljatar, kes on esinenud 28 maa ligi 200 linnas. Jazzkaare kontserdil kuuleb lugusid Beady Belle viimaselt kahelt albumilt, mille arranžeeringud on huvitavad, akordid ja meloodiad udused ning rütmiosad nii teravad, et vähim, mida teha saate, on oma kiitust tantsides väljendada!