Loop on elektroonilise muusika, eriti aga futurismi kuningas ja sakslane Niklas Paschburg teab seda väga hästi. Ei kujutakski ette tänapäevast elektroonilist heliloomet ilma loop’ita.
Ahhaa! Nüüd saite aru, et siinkirjutaja ei pidanud esimeses lauses silmas Eesti muusika elavat legendi Uno Loopi, vaid tehnilist lahendust, mis laseb mingi fraasi muusikas kordusesse panna, et siis sellele uus motiiv peale mängida.
Tema tutvustuses seisab helilooja, produtsent ja instrumentalist. Oluline on siinkohal just Paschburg kui produtsent. Nii see elektoonilise muusika puhul tavaliselt kipubki olema.
Gary Numan või Vince Clarke on enamat kui muusikud, nad on oma loomingu produtsendid ehk tootjad.
Tehnika võimaldab. Kuigi toosaama Numan on kunagi ütelnud, et pole sellist nuppu süntesaatoril, kust hitid välja tuleksid, siis ometi lubab just loop toota muusikat otse laval, vahetult ja koheselt (et mitte öelda „kõrvapilkselt“) kuulajate kõrvadesse.
Jah, Paschburgi poolt mängitavate instrumentide nimekiri võikski piirduda vaid sõnaga „elektroonika“ ja me ei teeks talle sellega sugugi kurja. Ta mängib virtuoosselt klaverit, lõõtspilli ja löökriistu, ent selle kõige paneb ta elama just elektroonika abil – mängides kiht kihilt teose reljeefseks ning nauditavaks.
Mis puutub klaverisse, siis üllatuseks võis tabada paari loo motiivis sarnasust meie enda jazz-futuristi Kirke Karja mõne heliteosega. Mediteerivalt nukker ja melanhoolne. Natuke nagu Coldplay ka, lihtsalt ilma vokaali ehk lauluta. Selline instrumentaalne versioon.
Sellele helipildile mängib ta peale nüüd uue kihi kummalise kõlaga lõõtsa ning seejärel kolmandaks veidi kõristit või mõnda muud pilli rütmiks. Või siis vastupidises järjekorras. Tõsi, klaver on pea alati just see esimene kiht, see alustala, millele tema universum toetub.
Nagu Sampo Kalevalas.
Nii sündisid maalid suurte impressionistide nagu Manet’ või Monet’ pintsli all ja nii sünnib ka Paschburgi helilooming. Kattes harmooniaid kord korra järel järgmisega, kuni muusika ennast unustanud kuulaja salakavalalt oma embusse haarab ja ta ootamatult pintslisse pistab.
Õnneks on kaugele ajalukku jäänud ajad, kui elektroonika lubas vaid helikeelt plekisemaks muuta või toota tantsumuusikat. Sama kaugele kui aeg, mil jazz tähendaski vaid pelgalt jazzi.
Niklas Paschburg (Saksamaa)
12. oktoobril 2020 Vabal Laval Tallinnas
Koosseis:
Niklas Paschburg – klaver, elektroonika ja muud pillid
Vaata kontserdi pildigaleriid siit.