„Art macht Frei“ ehk kunst teeb vabaks, kui tegijad ise seda liiga tõsiselt ei võta. Kas Poolast Jazzkaarele saabunud trio_io seda teeb või ei, jääb osaliste endi südamele.
Viiul ja flööt alustavad unisoonis ja elektrikitarr imiteerib süntesaatorit, andes sellega oma akustilistele kaaslastele fooni. Kitarrist Łukasz Marciniak on ainus, kes kasutab laval loop´e ehk helide salvestamist ja kordusesitust. Flötisti Zofia Ilnicka harmooniad hakkava pikkamööda miskit meenutama. Kas siis Debussy huikeid või kohati Rimski-Korsakovi „Kimalase lendu“, aga ka „Porilaste marssi“.
See on uusklassika ja avangardi segu, mille futuristlikke helisid on alternatiivsed kunstiringkonnad kõikjal ilmas tekitanud ning kasutanud juba rohkem kui 60 aastat alates Andy Warholi kuulsa New Yorki stuudio Factory seltskonnast, kust ajas oma võrseid John Cale Velvet Undergroundist, ent samalaadset loomingut viljeles juba varem ka John Cage kasutades selleks konservikarpe, raadiosaatjaid või äratuskellasid, mis omakorda mõjutas 60ndatel Pink Floydi ja paljude teiste heliloomingut.
See on mäng reegliteta ja seega piirideta.
Sama flööt matkib hääli nagu oleks vesi karburaatorisse sattunud ja justkui selle tõestuseks tilgubki tatt flöödi otsast lavapõrandale. Siis aga tundub korraga, et flööt, viiul ja kitarr näitlikustavad oma plagiseva helikeelega koorikloomade igapäevaseid vestlusi. Sporaatiliselt juhtub, et kitarr teeb äratuntavalt kitarri häält, mida saadab Jakub Wosiki viiuli rütmiline saagimine – annab põhja. See mõjub lausa üllatuslikuna neis pehmeis harmooniais. Kuniks flööt otsustab kuuldavale tuua alfaelevandi hoiatushüüu kuskil savannis oma karjale, et need lähenevate šaakalite eest hoiduks. Selles helide ilmas mõjub saalis kogemata ümber kukkuv klaastaara või tahtmatult mööda betoonpõrandat lohistatav metallist toolijalg osana muusikast. Osa naudingust saab pentsikuma maitsega kuulaja kätte siis, kui näeb selliste helidega harjumatut rahvast saalist lahkumas. Teise osa elamusest saab ta kuulates trio improvisatsiooni.
Harmoonilisemates kordustes võiks trio_io puhul leida sarnasusi Eestis Weekend Guitar Trioga. Vähem harmooniliste improvisatsioonide ja vastastikku pidevalt uute motiivide mängutoomisega meenutab rohkem Tunnetusüksust. Nonde kahe Eesti koosseisu ühisosa on kitarrist Mart Soo, kes samuti pole peljanud muusikas eksperimenteerida, selleks siis kõikvõimalikke esemeid muusikariistadeks muutes või heliloomingut mõne teise kunstiliigiga sidudes. Võrdlus võib tunduda meelevaldne, ent tabavama leidmiseks peaks süviti mõnda undeground kunstirühmitusse sukelduma. trio_io kõik liikmed ongi heliloojad ja aktiivsed performance-kunstis osalejad.
Trio_io
Teisipäev, 26. aprill kell 22.30, Fotografiska
Koosseis:
Zofia Ilnicka – flööt
Łukasz Marciniak – kitarriheli
Jakub Wosik – viiul
Vaata kontserdi pildigaleriid