Juba 19. korda tunnustavad Eesti Jazzliit ja Jazzkaar Eesti parimaid jazzivaldkonna tegijaid jagades Eesti Jazziauhindu, mille laureaadid kuulutatakse pidulikult välja Jazzkaare festivalil, 23. aprillil. Lisaks saab 1. aprillist kuni 10. aprilli südaööni igaüks Eesti Päevalehe portaalis oma lemmiku poolt hääletada. Anna oma hääl siin.
Eesti Jazziauhindade eesmärk on tunnustada Eesti aktiivsemaid, professionaalsemaid ja loomingulisemaid tegevjazzmuusikuid ning aidata kaasa jazzivaldkonna arengule. 2025. aasta jazziauhindade võitjad tehakse teatavaks Jazzkaar 2025 festivalil, 23. aprillil kell 18.00 Von Krahlis enne Aasta Jazzmuusik 2024, Karmen Rõivassepa kontserti, kus ta esitleb spetsiaalselt Jazzkaare festivali jaoks loodud uut kava koos Aarhus Jazz Orchestraga Taanist.
Aasta Jazzmuusiku tiitlile on nomineeritud viis hinnatud artisti: Eesti soul-muusika kroonijuveel Rita Ray; põnevaid helikooslusi taotlev pianist Kirke Karja; mitmekülgne helilooja, instrumentalist, improvisaator ja bändijuht Maria Faust; Eesti üks säravamaid pianiste Kristjan Randalu ning teenekas ja loominguliselt aktiivne kitarrist Ain Agan.
Noore Jazzitalendi finalistide nimekirjas säravad tõusvad tähed nagu saksofonist ja helilooja Nikita Korzoun; jazzpianist Mikk Kaasik; saksofonist Allan Kaljaste ja pianist Lisanne Pappel.
Aasta Jazzansambel 2025 auhinnale kandideerivad andekas eesti pianist Mathei Florea ja tema Berliinis tegutsev põhjamaist nüüdisjazzi esitav kollektiiv New Grounds; eksperimentaalne bassi ja vokaali duo TamTam; Eesti viimase aastakümne säravaim vokaalansambel Estonian Voices; rahvusvahelise haardega, põnevaid kompositsioone esitav Rahel Talts Kvartett ning Eesti elektroonilise instrumentaalmuusika koosseis Modulshtein.
Eesti jazzivaldkond on pidevas arengus ja liikumises ning seda tänu väsimatutele jazziedendajatele. Aasta Jazziedendaja finalistid on pikaaegne kontserdikorraldaja Oleg Pissarenko, kes on loonud nii Viimsi Jazz kontserdisarja kui on ka 15-aastase ajalooga festivali iDeeJazz kunstiline juht. Pissarenko on Eestisse toonud jazzmuusika maailma tippe 40 riigist, sh suuri muusikatähti, nagu Richard Bona, Dino Saluzzi, Rinneradio, De-Phazz jt; Toivo Tuberik, kes on kultuurisfääris tegutsenud 45 aastat ning alates 2017. aastast agentuuri Uus Kontsert OÜ juhina korraldanud arvukalt jazzkontserte Eesti maakondades nii tippjazzmuusikutega Eestist kui ka külalistega välismaalt; pikaaegne Estonian Dream Big Bandi kunstiline juht ja eestvedaja Siim Aimla, kes on silmapaistva pedagoogina panustanud Eesti jazzmuusikute uue generatsiooni kasvatamisse; Mart Soo ja Taavi Kerikmäe, kes on 2005. aastast toimuva rahvusvahelise improvisatsioonilise muusika kontserdisarja ImproTest algatajad ja kuraatorid; ning Eesti ehitusettevõte NOBE, kes on pikaajaline Sõru Jazzi, Jõulujazzi ning teiste muusikasündmuste toetaja. Tänavu tunnustas Kultuuriministeerium NOBE juhatuse esimeest Mait Rõõmusaart aasta kultuurisõbra tiitliga toetuse eest muusikavaldkonnale.
Aasta Jazzihelilooja auhinnale kandideerivad andekas noor jazzpianist ja helilooja Rahel Talts; särav arranžeerija, helilooja, dirigent ja klahvpillimängija Bianca Rantala; üks eesti jazzimaastikku enim raputanud muusikuid Siim Aimla; pianist ja helilooja ning üks aktiivsemaid ja laiema haardega Eesti jazzmuusikuid maailmas, Kristjan Randalu, ja tunnustatud saksofonist, helilooja ja arranžeerija Maria Faust.
Taas antakse koostöös Kultuuripartnerlus Sihtasutusega välja prestiižne auhind “Panus Eesti jazzmuusikasse” aastatepikkuse silmapaistva töö ja panuse eest.
Eesti Jazziauhindu annavad välja festival Jazzkaar ja Eesti Jazzliit koostöös Eesti Autorite Ühingu, Piletikeskuse, JURA, Telliskivi Loomelinnaku, Eesti Päevalehe ja Kultuuripartnerluse Sihtasutusega. Kõik võitjad saavad auhinnaks fotograaf Kaupo Kikkase taiesed seeriatest “Jäljed” ja “Treescape”. Autasustamise täpsematest detailidest informeeritakse jazzifänne ning avalikkust Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kodulehtedel ja sotsiaalmeedias. Anna oma panus Sinagi ja hääleta publiku lemmiku valimisel siin.