Jazzkaare viimasel ehk kaheksandal päeval esines viimase välismaa artistina Zé Ibarra. Tegu on tänavuse programmi esinejatest kõige kaugemalt pärit muusikuga, kes reisis Eestisse Brasiiliast. Lisaks algatas laupäevane esinemine Zé Ibarra jaoks 2025. aastal ilmunud albumi “AFIM” tuuri Euroopas.
Õrna ja unistava häälega Zé Ibarra põimib 70ndate romantilise jazzmuusika Brasiilia kultuuri ja popmuusikaga. Taoline kooslus tekitab tunde, mis võib vallata inimest, kes vaatab eelneva sajandi lõpus loodud välismaist armastusfilmi, kus vaatamata võõrale keelele on võimalik iga tunnet nüansirikkalt mõista. Ka ansambli lavaline olek edastas eelmainitud unistavat õhkkonda. Ibarrat saatva bändi liikmed õõtsusid justkui muretult, nautides iga hetke protsessist, olles samaaegselt tähelepanuga iga mängitud noodi juures kohal. Zé Ibarra mahutas lisaks laulmisele ja kitarrimängule oma etteastesse ka teatraalseid žeste ja liikumisi, mis aitas emotsioonidel sõnadest kaugemale jõuda. Esmatähtis oli tunda, tunnetada ja armastada.
Varasemalt akustilise kitarriga sooloartistina tegutsenud Zé Ibarra on kaasanud oma unenäolisesse kõlamaastikku selle plaadi tarbeks veidi suurema koosseisu. Frederico Heliodoro basskitarril, Thomas Harres trummidel, João Oliveira kitarril ning Gui Salgueiro klahvpillidel sobisid nagu valatult nii muusikat kui ka lava ellu äratama. Tegu on muusikutega, kellest mitmed on saatnud Ibarrat muusikalisel teekonnal juba aastaid ning selle kaudu loonud usaldusliku ja sooja suhte. Seda, kuidas bänd omavahelist kokkumängu nautis, oli ka publikus tunda. Kusjuures, tasub mainida asjaolu, et Gui Salgueiro jaoks oli see esimene kord terve bändiga koos lugusid mängida. Klahvpillimängija kaasati ansamblisse selle tuuri tarbeks ning harjutas lugusid individuaalselt. Vaatamata sellele, tundus kontserdi jooksul justkui oleks ansambel mõeldud algusest peale koos musitseerima ning nad on lihtsalt teineteist alles nüüd leidnud. Võib-olla oli siin mängus lihtsalt nõiduslik šarm, mis mind veetles.
Oma hapra ja eksootilise romantilisusega, võlus Zé Ibarra publikut ning suutis nad ka viimaseks looks endaga koos tantsima saada. Julgen öelda, et Ibarra viis Jazzkaare Eestist hoopis kaugemale Brasiiliasse ning juhatas nõtkete liigutustega läbi värvika kultuurimaailma. Sellist retke suudab ette võtta vaid tõeliselt võluv artist.
Zé Ibarra (Brasiilia)
Laupäev, 2. mai, 17.30, Von Krahl
Koosseis:
Zé Ibarra – vokaal, kitarr
Frederico Heliodoro – bass
Thomas Harres – trummid
João Oliveira – kitarr
Gui Salgueiro – klahvpillid
Vaata kontserdi galeriid
Foto: Sven Tupits