Washingtonist pärit muusik, räppar ja laulja Oddisee looming on elav, inspireeritud jazzi ja funki biitidest ning tugeva poliitilise sõnumiga. Viimati 2019. aastal Jazzkaarel esinenud artist tuli aga taas Good Compny Bandiga festivalilava vallutama.
Von Krahli saal täitub 1. mai hilisõhtul sujuvalt rahvamassiga. Stiilse hilinemisega ilmub lavale bänd – Dennis Turner basskitarriga, Ralph Washington klahvide taha ning Jonathan Laine kannab seltskonda trummidel. Kes Oddisee & Good Compny muusikaga kursis pole, võiks ju pealtnäha arvata, et ees ootab rahulik jazziõhtu. Mis pole ka otseselt vale, sest jazzi saab, aga kontsert ise on kõike muud kui rahulik.
Oddisee lavale astub sõnadega “Ma üritan seda kõike teha” ja tõesti, tundub, nagu soovikski artist kõike saavutada. Ja ka saavutab – ta on korraga nii räpiridade meister, kandva vokaaliga laulja kui ka meeletult hea publikuga suhtleja. Oddisee looming on tempokas ja tugeva räppmuusika põhjaga, kuid Good Compny Band lisab sellele juurde jazzi ja gruuvi. Kogu muusikaline esitus koos mõjub imehästi ning tõmbab pea ja puusad kaasa nõksuma.
Laulja saab kiiresti muidu tagasihoidlikelt eestlastelt kätte ka tantsusammud. Kui ta palub rahval käed üles tõsta, vähemalt pooled tõstavad. Kui on vaja kätt raputada, raputavad kõik. Kui peab sõnu artisti järgi kordama, tuleb rahvas valjuhäälselt kaasa.
Laia naeratusega Oddisee räägib laulude vahele ka lugusid oma minevikust, muusikalistest mõjutustest ja ühiskonna muredest. “Ma tean, et teil on palju eelarvamusi ameeriklaste kohta, aga meil on ka üks eurooplaste kohta. Te oskate plaksutada vaid ühe ja kolme peale!” Artist katsetab seejärel publiku peal ka teise ja neljanda löögi peale plaksutamist ning rahvas saab kenasti hakkama.
Muusik toob jutuks ka suure murekoha: kõik armastavad muusikat, aga tihti ei austata tumedanahalisi, kellelt need muusikasuunad pärit on. “Ma soovin, et inimesed austaksid meid sama palju, kui nad austavad meie loodud kultuuri …” tõdeb Oddisee. Ta räägib seiga klahvimehest, kuidas Eestisse jõudes ja hotelli ukse taga oodates olid lapsed mehele solvavalt karjunud just nahavärvi tõttu. Terve saal ahhetab – nõustume justkui üksmeelel, et selline käitumine pole okei. Ka muusikud tõdevad, et vähemalt Jazzkaarel on õigete väärtustega inimesed koos.
Kontsert läheb täiskäigul edasi. Mida rida ettepoole vaadata, seda rohkem publik tantsib. “Teile vist väga meeldib jazz?” muigab Oddisee. Tantsib ka klahvimees Ralph Washington, kui parasjagu pilli mängima ei pea. Trummisoolo ajal kumiseb bass kõrvus ning laval seisvad trummimikrofonid värisevad. “Tundke end vabalt, tundke end hästi!” innustab Oddisee kõiki laskma muusikal end kanda.
Kontserdi vältel püsib kogu publiku tähelepanu laval. Bänd on vahetu, vaba ja kaasav, nagu oleks rahvamassi ees seismine kõige kodusem tunne maailmas. Inimesed ei lase neil kontserti lõpetada peale esimest kummardust ning suure aplausi saatel saadakse veel lisa. Täpselt selline tunne jäi ka sisse, et tahaks veel ja veel.
Oddisee & Good Compny Bandist jäi ainult positiivne maik suhu ning laulud kõrvu kummitama. Üheks õhtuks viidi Von Krahli publik täielikult Ameerika räpp-jazzi lainele, kust enam eemale sõita ei taha. Õnneks ei peagi, ja nii jään ootama järgmist võimalust antud koosseisu laval näha.
Oddisee & Good Compny Band
Reede, 1. mai 22:30, Von Krahl
Koosseis:
Oddissee – vokaal
Dennis Turner – basskitarr, bassi süntesaator
Ralph Washington – klahvpill, vokaal
Jonathan Laine – trummid
Vaata kontserdi galeriid
Foto: Liis Reiman