Sellel ei tule eales lõppu. Alati on uusi helisid, mida ette kujutada, uusi tundeid, milleni küünitada. Ja alati eksisteerib vajadus neid tundeid ja helisid puhastada, et me näeksime seda, mille avastasime, oma kõige puhtamal kujul. Nõnda, et me üha selgemini näeksime, kes me ise oleme. Sel viisil saama anda nendele, kes kuulavad, kõige olemuslikuma, parima sellest, mis me oleme. Aga et teha seda igal laval, peame lakkamatult peeglit puhastama. (Albumi “Meditations” kaassõnas)