KUMU auditooriumisse laupäeva varaõhtul kogunenud publikul, koos kultuuriministri ja samuti arvuka Klassikaraadio kuulajaskonnaga, oli soojast sügisilmast ja märgade puulehtede sahinast saadetuna eriline võimalus saada osa instrumentaaljazzi tipptasemest.
Lavale astus sügisesel Euroopa tuuril Tallinna jõudnud Peter Bernstein koos kolme kaaslasega, niimoodi unistuste kvarteti moodustades. Peter Bernsteini ennast on iseloomustatud kui „kõige muljetavaldavamat kitarristi“, kes oma muusikalisest helisalvest nii uut kui vana välja võtab, kuulajaid nii tulevikku kui minevikku viib. Kaaslasteks olid tal laval Grammy võitnud pianist Sullivan Fortner, bassist Doug Weiss ja itaallasest trummar Roberto Gatto. Kelle kõigiga nad koos musitseerinud on, jätan siin tasa ja targu nimetamata – sest neid on palju!
Laval hakkas kõlama Peter Bernsteini viimase albumi „Comes Next“ (2020) muusika. Etteruttavalt ja lühikeseks iseloomustuseks: Bernstein mängis just oma loogika ja tunnetuse kohaselt ja teda toetasid, mitte mingilgi moel tagaplaanile jäädes, ma ütleksin puhtalt ja veatult, tema kolm kaaslast. Ilmnes ka „süsteem“ – igas loos ilmtingimata kõikide mängijate soolod.
Esimesele loole saabub Sullivan Fortner veiniklaasi ja kaabuga, Peter Bernstein hää pika kitarrisoologa, kontrabass ja trummid rütmi hoidmas. Klaver mängib lõbusalt, siis kontrabass sügavalt, trummegi rõhutatult kuulda, Sullivan Fortner asetab seejärel oma kaabu klaverisse.
Esimestest nootidest on selge, et nelik naudib nii üksteise kohalolu kui pillimängu. Tein pala on mõnusalt rütmine, Sullivan Fortneri ootamatu käeplaks ka Peter Bernsteini rõõmsalt üllatamas. Ja kitarr laulab. Loomulik, sest ju jazz! Enne loo lõppu laseb ka Roberto Gatto oma rütmid valla.
Nüüd tutvustab Peter Bernstein oma kaaslasi, aga mikrofon, näe, ei soovi enam statiivile tagasi sattuda ja maandub lõpuks klaveris.
Kitarri ja klaveri õhtuvaikne duett juhatab sisse kolmanda loo. Romantiline lugu, kus kõik asjaosalised saavad end avada. Eriti sensuaalne on fadolikult laulev kitarr. Neljas pala on nö traditsiooniline, laseb klaveril improviseerida. Pärast seda on Sullivan Fortneril hää kitarrimängule kaasa elada. Aga ka kontrabassile ja trummile antakse sõna.
Peter Bernstein leiab klaverist mikrofoni jälle üles, räägib, mis lood said mängitud, ja kuigi valgus(tus) on eredalt näos – ei näe saalis publikut -, tänab ta kohaletulnuid. Järgneb rahulik bluus.
Käsi silmil püüab Sullivan Fortner kuuenda loo alul saalis inimesi näha, no ei näe vist suurt mitte. See-eest tõuseb muusikaliselt tempo, kus eriti klaveri lõbus professionaalsus ilmneb ja millele klassikaline jazzkitarr järgneb.
Sullivan Fortnerile saab kaabu jälle pähe – hakatakse lõpetama? Nüüd näitab ta klaveri taga trummarile lööke ette, mispeale ka ilus trummisoolo mängitud saab. Loo tonaalsus on umbes unonaissoolik.
Ent tuleb seitsmes lugu ja ei lõppe midagi! Täiesti uus lugu, st mitte järgmine, vaid uus! Aga järgmine on nüüd küll viimane. Peter Bernstein tänab ja “imestab”, et jazz ikka veel (maailmas) kõlab. Ka aastal 2022! Sambalik kitarrikeerd pluss tantsud jazziga, samasugust motiivi, ladina-ameerikalikku, kordavad lõbusalt ka klaver ja kontrabass ning siis omakorda ka trummid. Hea lugu.
Roosad lilled, kummardus ja nelik on laval tagasi. Peter Bernstein arvab, et ehk tullakse veel ka Tallinna tagasi. Lõpetuseks üks mõnus bluus ja poolteist tundi tipptasemel sügisjazzi ongi läbi. Jõuludeni!
Peter Bernstein Quartet
29. oktoobril kell 18.00, KUMU auditoorium
Koosseis:
Peter Bernstein – kitarr
Sullivan Fortner – klaver
Doug Weiss – kontrabass
Roberto Gatto – trummid