Nüüd siis paneme pillid häälde - Festival Jazzkaar

AADRESS: Pärnu maantee 30-5, Tallinn 10141

TELEFON: +372 666 0030

EMAIL: info(ät)jazzkaar.ee

01/09/2021 Nüüd siis paneme pillid häälde

Arvustused Hanna-Greth Peetson

Anne Erm avas meile paari lausega 1990. aastate algusaega, mil Sakala väikeses saalis astus lavale koosseis nimega Dagö ning nende improvisatsioonid lõid ta pahviks. Mõned kümnendid hiljem ja oleme Jazzkaarel ning saame seda ise kogeda. Sedasi algas 32. Jazzkaare viimane kontsert, mis oli oma toimumist ja uue albumi esitlust oodanud rohkem kui aasta. Jõudsime ära oodata ja oi see oli hea!

Kui 1998. aastal Dagöle algus pandi, oli asutajaid kolm: Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas. Neist viimane enam tänases koosseisus ei mängi, kuid juurde on tulnud kolm uut liiget: Kristjan Priks, Henno Kelp ja Tarvi Kull. Niimoodi on viiene punt olnud viimane kümnend muutumatu. Dagö on oma olemise ajal välja andnud seitse stuudioalbumit ning kontserdil kuuldu oli neist kõige värskem ning kannab pealkirja “Küte”. Igati õigustatud nime valik, sest seda see ka oli.

“Nüüd siis paneme pillid häälde,” ütles Saatpalu Rebasele ning kontsert jätkus. “Küte” on album, mida tasus Dagölt aastake oodata. Kontserdi ajal mõtlesin veel omakeskis, et kui nüüd müüakse plaati infolauas, siis selle ostaks. Nende tunnetus on selline, mida Spotify ei anna edasi. Tuleb tulla kontserdile või panna päriselt plaat mängima. On see siis 1990./2000. aastate jätkuv atmosfäär või miski silmale tabamatu, aga mille hing ära tajub.

Mitmete Dagö lugudega on ka tunne, et aeg hakkab tunduvalt aeglasemalt käima. Kõik muutub rahulikumaks ning lugu kannab. Tekib varahommikune kaste karge tunne. See hetk, kus päike alles hakkab tõusma ning tead, et uus päev ja midagi väga head ootab ees. Üks lugudest, mis selle tunde tekitas oli “Pulmad”. Lauri Saatpalu esitab lugusid laulvalt-jutustavalt, mis tekitabki loo rääkimise efekti ning seda ta teeb kaasahaaravalt. Lisaks on neil väga hästi kirjutatud sõnad. Eesti keel loob nendele hästi puhta ja poeetilise tunnetuse. Olgu esitus balladilikum või rokkiv elamus, aga sõnad on nendel tugev ja kaunis selgroog.

“Ole, oh ole sa
peale, kes kehale ja jalgele rahu toob
peale keskööd.

Ole, oh ole sa
peale, kes haarab tekiääre
valguse kummitus, kui hommiku lööb.”

Vaadates Lauri Saatpalu esinemist ja laval olekut, siis on tunne, et see noore poisi energia ja elevus muusikas on temas säilinud. Seda täiustab küps eluvaade ning sünnibki dagölik elamus. Saatpalu jagab lahkelt ka noortele muusikutele õpetussõnu: “Kui nad tagasi plaksutavad, siis ära lase seda käest”. Võttes enda nõu kuulda, teeb bänd veel mitu lisalugu, mille võtab rahvas saalis soojalt vastu. See, mis algas kontserdina, muutus ühel momendil rohkem ühiseks tähistamiseks. Kindlasti mitte kehval viisil, vaid laval ja saalis olijad said üheks seltskonnaks, kes tulid kokku, et tähistada olnud, olevat ja tulevat.

Kõige lõpetuseks palju õnne veel Peeter Rebasele sünnipäevaks, palju õnne Dagöle uue albumi puhul ja palju õnne Jazzkaarle – oli imeline festival, aitäh!

Dagö

Vaba Laval
29. augustil

Koosseis:
Kristjan Priks – trummid
Henno Kelp – bass
Tarvi Kull – klahvpillid
Peeter Rebane – kitarrid
Lauri Saatpalu – vokaal