10. oktoobri hilisõhtul lummas Jazzkaare publikut oma akustilise kavaga NOËP, kes tunnistas, et pole varem selle esinejanimega kunagi arvutist täielikult loobunud. Andekas muusik, kes väljaspool lava kannab Andres Kõpperi nime, oli oma kontserdi eel nõus ka veidi oma mõtetest rääkima. NOËPiga vestles Kertu Kärk.
Selleaastane Jazzkaar pole ilmselt sinu jaoks esimene?
Ei ole jaa. Ma esinesin Jazzkaarel NOËPina aastal 2016 ja kunagi varem ka Tenfold Rabbiti koosseisus.
Mis tunded sind valdasid, kui said võimaluse Jazzkaarel esineda?
Ma mäletan, et kui mind NOËPina esimest korda Jazzkaarele kutsuti, olin väga meelitatud, et ma muusikuna sellises žanris kvalifitseerusin. Ma ei pea end jazzartistiks, aga järelikult mingi külg pidi minust olema, mis korraldajatele meeldis ja nad arvasid, et see võiks ka publikule meeldida. See oli meeliülendav küll.
Eelmisel korral esinesin elektrooniliselt, tegin oma tavaseti.
Kuidas elektrooniline muusika akustiliseks muutub?
Tihtipeale on lood ka tegelikult kirjutatud akustilisena, eriti mu varasemad lood, näiteks “Move” või “Game”. Lood on enne valmis ja produktsioon tuleb sinna juurde. On ka igasuguseid erinevaid lugusid, mis sünnivad koostöös produktsiooniga, aga tihtipeale lugu kirjutades, et aru saada, mis lugu töötab või ei tööta, mängin seda klaveril või kitarril. Lugu peab niikuinii töötama ka ilma igasuguse produktsioonita.
Kuidas sa hakkad lugu kirjutama – kas sa proovid erinevaid helisid, alustad sõnadest või on sul mingi meloodia peas olemas?
Kasutan erinevaid meetodeid, aga üldiselt on nii, et kui on mingi saund või kõla, mis inspireerib, siis kirjutan meloodiajupi. Ja kui selle esimese meloodiaga ei teki kohe mingit kindlat visiooni, siis tihtipeale tekib mingisugune sõna või silp, silpide kogu, mis esialgu võib olla arusaamatu, kuid lõpuks moodustub sõna. Selle sõna peale ehitan kõigepealt kontseptsiooni ja siis tulevad ülejäänud sõnad.
Kuidas seekordse kontserdiga oli – kas tulid ise mõttele teha see akustilisena või sulle pakuti seda võimalust?
Meile pakuti seda kontserti ja minu meelest ei pakutud seda kohe akustilisena. Me mänedžmendiga mõtlesime, et meile oleks endale põnevam seda akustilisena teha. See oli mulle ka paras väljakutse, sest nii pikalt ma polegi akustilist setti teinud, ja ilma igasuguse elektroonilise elemendita on see tegelikult mu jaoks täiesti esimene. Esimese katsetuse tegime Jaan-Eerikuga LinnaVÕNKE festivalil, aga siis me mõned lood tegime ikkagi produktsiooniga ka.
Sulle meeldib üldse katsetada? Näiteks tegid ühe kava koos ÜENSO ja Kristjan Järviga. Kas see inspireerib sind, et saad midagi uut oma muusikale lisada?
Mulle väga meeldib orkestriga teha. Kui me esimese kontserdi orkestriga tegime 2018. aasta märtsis Kultuurikatlas, siis ma mäletan, et kui kuulsin oma lugusid esmakordselt orkestri esituses, siis need olid kohe nii ilusad. Isegi kõige lihtsam lugu, mis klaveril jämmides ei ole midagi erilist, saab õige seadega ja orkestri esituses uue tasandi. See on väga inspireeriv. Kristjan Järvi soovitas katsetada hoopis nii, et mitte kirjutada lugu, millele tehakse seade, vaid kirjutadagi mõni lugu kohe nii, et see on juba kohe eos mõeldud orkestrile. See on kindlasti üks asi, mida võiks üks hetk katsetada.
Kui sul on sellised suured projektid, kas sa sooviksid neid kuidagi vormistada ka, et sul oleks selle tulemusel mõni plaat või jäävad nad lihtsalt sulle toredaks mälestuseks?
Me oleme mõelnud küll selle peale, et sellest orkestri kavast teha helisalvestis. Sellepärast just, et selles akustilises kavas ja ka orkestriga kavas on päris palju selliseid lugusid, mis ei ole ilmavalgust näinud ja ei ole kuskil internetis kuulatavad. Ehk siis on seal see väljund ka täiesti olemas, et sellega lisandväärtust pakkuda. Aga siiamaani pole see prioriteetide järjekorras jõudnud niikaugele, et ma oleks selle reaalselt kätte võtnud. See on kindlasti suur finantsiline väljaminek, ettevalmistus ja ajaline kulu, et lõplik produkt oleks täielik.
Kuidas just see, 2020. aasta on sinu loomingule ja professionaalsele karjäärile mõjunud? Ma tean, et veebikontserte sulle ei meeldinud teha, mida sa siis tegid kogu selle aja?
Kui märtsis see eriolukord tuli, siis ma enamasti olin kodus ja tegin muusikavideot. Ma olen õppinud sel aastal 3D-animatsiooni. Mis on tegelikult sel aastal muutunud, on see, et ma olen flirtinud pikalt mõttega süüvida sellesse DJ-maailma. Inimestele võib tunduda, et see, mis ma teen, on sama, aga minu kontsert on ikkagi n-ö live set, aga see DJ-maailm on ikka puhas mp3-de ja waw-de mängimine. Kuna ikkagi oli pikalt kuklas, et võiks selle ette võtta, siis süüvisin sellesse ja endalegi üllatuseks avastasin, et mulle väga meeldib see. See avardas väga palju mu mõtlemist nii produktsiooni kui ka kirjutamise mõttes, ja sellest inspireerituna ma tegin eriolukorra ajal portsu remikse eesti lugudest, mis veel ei ole ametlikult ilmavalgust näinud. Maarja Nuut on näiteks üks nendest artistidest, kelle lugu remiksisin.
Üks asi, mis mind väga palju mõjutas, oli soov liikuda selles suunas, mida ma ise DJ-na mängiksin. Kuna see teine laine tuli peale ja DJ-keikasid niivõrd palju praegu ei ole, siis ma ei ole selles suunas praegu palju liikunud, aga mingi hetk oli tunda, et selle mõjutus oli päris tugev. Kui ma mingit lugu hakkasin kirjutama, siis tundsin, et ma ise seda lugu tegelikult ei mängiks. Ma võiksin kuulata, aga DJ-na ei mängiks.
Kuidas esinemised praegu üldse toimuvad? Näiteks Jazzkaarel on mitmed reeglid nii külastajatele kui ka esinejatele. Mida sa oled viimastel esinemistel tähele pannud, kas kontserdikorraldajad on ka oma tegevuses midagi muutnud?
Kuna suveperioodil ja septembri alguses oli mul mitmeid kontserte, siis tegelikult praegu peale Jazzkaare mul rohkem avalikke kontserte ei olegi plaanis. Seega ma avalike kontsertide korraldamise kohta ei oska väga kommenteerida. Aga eraüritustega on küll tunda, et inimesed on ettevaatlikumad. Septembri teine pool ja oktoobri algus on küll olnud sellised, et palju eraüritusi on ettevaatusabinõuna ära jäetud. Jaa, kindlasti on tunda seda muutust.
Loodame, et see olukord muutub peagi paremaks.
Jaa, iseenesest väike paus on mulle praegu sobinud, olen saanud nädalavahetustel looduses olla. Pikalt muidugi ei tahaks nii, aga praegu on olnud väga tore. Olen saanud ka muusikavideoga tegeleda.
Mis mõtted sul esinemise ajal peast läbi käivad?
Mul käib hästi palju mõtteid läbi esinemise ajal. Kui on mõni kontsert, kus on eeldus, et kõik inimesed võiksid tantsida ja kui nad kohe ei tantsi või ei ole väga n-ö peos, siis mul aju tegeleb väga palju sellega – ka laulmise hetkel – et kuidas seda saavutada. Või mis lugu võiks järgmisena olla. Kui jällegi on täielik sünergia publikuga, siis ma ei mõtle suurt midagi, lihtsalt teen ja jälgin.
Kas sa pead erapidudel rohkem pingutama?
Oleneb täiesti. Muusikute seas on tihtipeale suhtumine, et erapeod on lihtsalt keikad. Aga ausalt võin öelda, et olgu see siis sünnipäev, pulm või firmapidu, vahel on need lausa mu lemmikkontserdid. Üldiselt ei ole vahet. Mul on võib-olla vedanud ka, et tihti on hea publik või mind kutsutaksegi sellistesse kohtadesse esinema, kus mind ka oodatakse; et ma ei ole selline artist, keda niisama kutsutakse, sest kedagi on vaja.
Mida sa tänasel, akustilisel kontserdil pakkuda soovid?
Soovin pakkuda pilguheitu, mis nende lugude või sünniloo taga on. Kui on tantsulisem kava, siis ma väga palju ei räägi, aga tänase kavaga ma mõtlesin, et kui mul või Jaan-Eerikul tuleb mingi mõte, siis võib vabalt rääkida ja avaldada mingisugust taustinfot. Võib-olla seda hetke ei tule. Ma ei mõtle kunagi oma tekste ette ja kui sünergia on publikuga väga hea, siis ei ole see üldiselt mingi probleem. Mulle väga meeldib selline aus minek, kus ma ei ole mingit kava ette valmistanud, kuidas kindlalt inimesi naerutada või neis emotsiooni tekitada. Mulle meeldib jooksvalt läheneda, nii nagu endal tunne on.
Millised jazzartiste sa ise kuulad?
Miles Davis. Ja Eesti artistidest on Rita Ray väga äge ja meeldiv. Sattusin kuulama ka Peedu Kassi albumit raadiost, mis mulle väga meeldis. Eestis on tegelikult väga häid jazzmuusikuid.
NOËP akustiline
10. oktoobril 2020 Vaba Laval Tallinnas
Koosseis:
NOËP – vokaal, klahvpillid
Jaan-Eerik Aardam – kitarrid
Vaata kontserdi pildigaleriid siit.