Märts 2020 on ajalukku kirjutatud. See oli hetk, kus maailm muutus ning paljud meist pidid hakkama saama uue reaalsusega. Artistide kontserdid ja tuurid lükati edasi või jäeti päris ära. Mida sellises uues olukorras mõelda, kuidas edasi minna – sellest vesteldi Jazzkaare jazzijutus “Artisti karjäär muutunud maailmas”. Paneelis osalesid artistid Maarja Nuut ja Kristjan Randalu ning muusikamänedžerid Martiina Putnik (Monday Morning Management) ja Henrik Ehte (Estonian Funk Embassy), vestlust juhtis Ave Tölpt (Music Estonia).
Jazzijuttu alustati mõtete jagamisega, kuidas keegi kevadel alanud olukorda nägi, kuidas muudatustega toime tuli ja oma tegevusi ümber mängis. Maarja Nuut tõi välja, et kui varem oli ta üle töötanud, sest on lisaks artistile ka enda mänedžer, siis nüüd on leidnud aja enda kui artisti arendamiseks. Ratta peal olemine on hoopis teine maailm. Eriolukorras otsustas ta läheneda teistmoodi ning soovis teha midagi teisiti. Nii on Maarja veetnud palju aega stuudios ning olnud vähem pildis. Samas rahvusvaheliselt on olukord komplitseeritud. Kristjan Randalu lisas, et plaanid ettepoole on ära jäänud, sest keegi ei julge planeerida ja panustada. Mänedžer Henrik Ehte sõnul tegi ta kevadel läbi kõik leinafaasid, sest plaanid Lexsoul Dancemachine’i plaadi väljatulekuga olid suured, panustatud oli palju nii siin Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Nüüd on Ehte sõnul oluline, et muudatuste korral olla võimalikult väheprobleemne korraldaja jaoks. Näitena tõi ta Jazzkaare avaõhtu, kus ühe välisesineja kontserdi edasilükkamisega sai tema artist Rita Ray võimaluse sel õhtul esineda. Kõik vajas kiiret kommunikeerimist muusikutega, et omakorda korraldajatega suhelda.
Erki Pärnoja ja Anna Kaneelina mänedžer Martiina Putnik märkas ülemaailmses eriolukorras, et valdkonna professionaalid jagasid hea meelega oma kogemusi ning see tõi inimesed virtuaalselt rohkem kokku. Praegusest enam loevad sisulised kontaktid ja heade suhete hoidmine. Kui piirid olid kinni ning kultuuriürituste korraldamine välismaal, sh tuurid, piiratud, siis muutus oluliseks regionaalne turg. Erki Pärnoja tuur on hea näide, kuidas kasvatada enda publikuhulka Eestis, samas jõuda kohtadesse, kuhu muidu ei jõuaks esinema. Putniku sõnul oli tunda, et inimesed olid kontserdinäljas.
Kui unistada, siis millestki võimsast, et inimesed kokku tuleksid. Seda tegi ka Lexsoul Dancemachine’i meeskond Henrik Ehte juhtimisel. Sündis võimas kontsert juuli alguses Tallinnas. Tagantjärgi tarkusena sõnas Ehte, et oleks võinud kaks päeva järjest teha, sest inimeste huvi oli suur. Uue plaadi väljatulek on olnud keeruline ning suurt vaeva nähti koos rahvusvaheliste agentuuride ja PR-agentidega. Praegu planeeritakse aastasse 2022, kuid see ei vähenda praegu tehtud kulutusi ja energiat. Sama kinnitab ka Kristjan Randalu, kelle kontsertkalender koosnes muidu väliskontsertidest, kuid nüüd on aasta-kaks edasi lükatud. Selle aasta suve ainus esinemine pidi olema Triigi Filharmoonia koos New Wind Jazz Orchestraga, mille osas oli Randalu skeptiline, et suvel proovid hästi toimivad. Lõpuks oli see üks ainukesi kontserte, mis toimuma jäid – tulemus oli võimas ja märkimisväärne. Randalu sõnul muutusid plaanid kiiresti ning olukord soosib kohalikke artiste. Nii esines ta ka Pärnu Muusikafestivalil, sest kalender võimaldas. Sama kinnitas ka Nuut – tavapärane esinemisgraafik ei võimaldanud suvel Eestis palju esineda, kuid sel korral toimus esimene esinemine pärast veebruari just Eestis. Artist esines kodumaal lausa kolmel festivalil ja see on rohkem kui muidu. Lisaks meeldib talle regionaalse tuuri idee, sest rohkem võiks panustada kohalikesse kogukondadesse väljaspool Tallinnat ja Tartut.
Uus ja teistmoodi aeg paneb artistid teistmoodi tööle ning mänedžerid teistmoodi planeerima. Ehte lisas, et praegu on hea aeg panustada videode tegemisele. Paljud korporatiivüritused toimuvad näiteks digilahendustena, kuid kehv variant on see, kui nädal enne toimumist antakse esinejatele teada, et üritus jääb ära. Ansambel on sellega arvestanud, samuti kõik teised partnerid. Maarja Nuut on leidnud viise loominguliseks väljenduseks. Ta arendab oma oskusi ise salvestada ja produtseerida, sest need tööriistad on olulised ning kogu oskustepagas annab võimaluse koostöödeks, et mitte sõltuda ainult kontsertide andmisest. Igakuised vältimatud kulud on siiski jäänud, sest kirjavahetusi ja korraldusi, millega tegeleb tema assistant, on jäänud. Lisaks veel stuudio ülevalpidamine. Mis saab aastal 2021 veel ette ei tea. Martiina Putnik rõhutas, et uues olukorras selgus, et artistide suurim sissetulek oligi kontserttulu, kuid see on tekitanud väga õrna olukorra. Kõiki mune ei tasu hoida ühes korvis. Nii on muutunud äärmiselt oluliseks filmide, tele ja reklaamide jaoks kirjutamine ning muud koostööd.
Samas leidis Kristjan Randalu, et voogedastusplatvorme küll tähtsustatakse ning toonitatakse, kui oluline on seal olemine, kuid sellised süsteemid ei soosi väiksemaid tegijaid. Kuulaja ei maksa artistile otse ning siin tulevad käärid – kes teenibki väga vähe, kes teenib väga palju. Ühe näitena tõi ta kolleegi, kelle lugu sattus playlist’i, kus sai miljon striimi. Kui agentuuritasud ja kulud maha arvestada, sai see artist miljoni striimi pealt tuhat eurot tasu. Küsimus jääb – kuidas seda võrdsemaks saada, leida platvorme, kus artist striimimise eest väärtustatud tasu saaks.
Kuidas aga edasi minna? Randalu soovitab mitte rabeleda ning otsida uusi tööväljundeid. Kindlasti ei tohi eemalduda algsest ja meeles pidada, et artist on sisu. Tasuta lõunaid ei ole olemas ning ei ole olemas ka võlumänedžeri, kes teeb kellestki kellegi. Artist peab leidma aega looming jaoks. Nuut nõustub, et sisu on oluline ja tuleb aru saada, mis on enda jaoks kompromiss ning mis läheb üle piiri. Loomingut tuleb teha omas tempos ja omal moel. Hetkel on võimalus hoolikamalt planeerida. Mänedžeride poolelt mõtiskles Putnik, et järjest enam on olulised avatud suhtlus, teineteise toetamine ja ühised plaanid artistidega. Mänedžer ei tohiks kedagi vastu tahtmist sikutada. Ehte lisab juurde, et tuleb osata karastuda muudatustega ja treenida paindlikkust. Kokkulepete puhul säilitada külma närvi ning hoida bändi ja tugisüsteemi vahel inimsuhteid. Päästeparve on vaja koos puhuda. Praegune aeg on andnud võimaluse ka enese harimiseks, seminarideks ja harivate filmide vaatamiseks, et edukamalt edasi minna.
Jazzkaare jazzijutt: Artisti karjäär muutunud maailmas
10. oktoober 2020 Kärbes Kitchen & Bar
Paneelis: Maarja Nuut, Kristjan Randalu, Martiina Putnik, Henrik Ehte, juhtis Ave Tölpt