Läbilõige Montreux jazzfestivalist korraldaja ja muusikute vahendusel toob koju õdusat jazzifestivalihõngu.
Arehta Franklini sulatas šveitsi šokolaad, Miles Davis sai lõbusõitudeks punase Ferrari, Beverly Knight koges muusikukarjääri murdepunkti ja Buster Williams viibib selles paigas justkui kodus.
Jutt käib legendaarsest Montreux jazzfestivalist ning selle kirjust ajaloost läbi festivali hinge ja korraldaja Claude Nobsi ning aastaid festivalil osalenud muusikute mälupiltide. Sekka on pikitud imekauneid looduspilte südasuvisest Montreux´st, kontserdiülesvõtteid läbi aastakümnete, kaadreid Nobsi antiigihõngulisest kodust kiire kabrioletisõiduni.
“Jazz on alati värske ja uus, kui seda kuulata,” võtab Nobs kokku oma elutöö. Ta on uhke nende hiigelmahukate lindikogude üle, millele on jäädvustatud kogu üritus selle algusest 1967. aastast.
Filmi teljeks on Nobs, tema läbielamised ja unistused, mida toetavad ilmekalt kolleegide-koostööpartnerite meenutused. Eks vajas see ju annust hulljulgust, kui hotellimajandust õppinud noormees sõitis 1960ndate keskel ihuüksi ja ühegi tutvuseta New Yorki selleks, et minna legendaarsesse Apollo teatrisse ja eelneva kokkuleppeta jutule saada jazzmuusikute mänedzheridega. Kõik eesmärgiga alustada oma festivaliga väikses Šveitsi mägilinnas, mida keegi ei teadnud. Muidugi keeldus taksojuht viimast Nobsi Harlemi südamesse Apollosse, kuhu heleda nahatooniga inimesed polnud teretulnud. Nobs läks siiksi. Ka ei löönud ta verest välja, kui Miles Davis pidas kutset Montreux´sse solvavaks ja 5000dollarilist honorari naeruväärseks.
Kolmkümmend aastat hiljem kiidab pianist George Duke festivali tolerantset ja sooja publikut, tuues kontrastiks Berliini kuulajaskonna, kellelt võis omal ajal lennata lavale ka aedvilju. Bette Midleril on kahju, et ta selle hubase festivali nii hilja avastas.
Filmi teise poolde on jäädvustatud B. B. Kingi workshop. See on südamlik kohtumine väga tänuliku huvilisteringiga, kus enam kohta musitseerimisel kui publiku küsimustele vastamisel. Pigem on ajalooliseks maiuspalaks kaadrid Miles Davise “Scetches Of Spain” esitusest 1991. a koos Kenny Garretti ja Wallace Roneyga. Just sel kontserdil kinkis Davis oma trompeti noorele Roneyle kui oma mantlipärijale.
“The Montreux Dream” on suurepärane heas mõttes reklaam ja siiras kummardus ühele Euroopa mõjukamale jazzifestivalile, mis tänaseks juba muusikavaliku piire laiendanuna lihtsalt hea muusika pidustuseks muutunud. Salvestise suurimaks väärtuseks on ajaloolised kaadrid kontsertidest.
Salvestatud Montreux festivalil 1999, kasutatud festivali ja Šveitsi televisiooni arhiivimaterjale
Produtsent John Kelleher
Heli Dolby Digital 2.0
Kestus ~2 tundi 5 minutit
Menüü:
– Festivali ajalugu: 1960ndad, Aretha Franklin, Miles Davis, George Duke, Buster Williams, B. B. King, Beverly Knight, Bette Midler, Charles Lloyd, festivali arhiivimaterjalid, R.E.M
– B.B. Kingi workshop