Kes lükkaks tagasi pakkumise kogu viimaste aegade maailma närvilisus endast eemale lükata ning üks ootuseaegne ent lumine sügisõhtu veeta hoopis Marvi Vallaste & Co poolt Nat King Cole’i hingematvalt ilusat repertuaari kuulates? Enne kontserdi algust oli mul kaks küsimust, mida iseenda jaoks lahendada: kas Marvi on Natalie Cole’iga samas kohvikus kohvi joonud (nagu ta ise pakkunud on), ja kuivõrd igasugu liialt muretsemised ja liialt analüüsimised (jällegi, Marvi iseenda kajastused) selleks konkreetseks õhtuks seljatatud on. Kontserdi väljamüüdud olemus väljendus saalis lisaridade olemasolus, proloogis Jazzkaare juhthinge Anu kavalalt naeratades noodipuldile asetatud trianglis, samuti jõuluvalgust edastavates “leedmesilastes” ja lavaseina ehtivates värvilistes jõulumunades.
Saaremaalt pärit Marvi Vallaste saabub koos kaaslastega sädeleva kleidi ja trompetihelidega tuntavalt peale algust ehk seitset. Lauljannat tunneme pea kaks aastakümmet, kasvõi Ott Leplandi taustalauljana kunagise Bakuu Eurovisiooni päevilt. Marvi tundub rõõmurikkalt natuke närviline, tutvustab Nat King Cole’i elu, kuulsaks saamist, Natalie sündi … Avaloo trompet tundub olevat (ja nii paljuski kontserdi lõpuni ka jääb) põhiinstrument soolo mõttes. Trummid, kontrabass muidugi rütmi toetamas. Ka klaverisoolo. Järgnevalt jälle elufakte Nat Kingist … Selgub täiesti kindlalt ja vastuvaidlematult, et pole Marvil oma rõõmu näitamisega mingeid probleeme! Siiaotsa jälle tuntud lugu, mis laseb Marvi olemusel särada ja häälel väljenduda.
Järgmine lugu on pühendus Nat Kingi abikaasale, esimene tänane armastuslugu. Aga instrumentaalses mõttes avaldub süsteem: trompet ja siis klaverisoolo. Marvi tutvustab Natalie sündi, tema elu ja karjääri ja tema teadmised on põhjalikud. Järgnevad kaks lugu ’70-datest. Ballaad, kaunis, igihaljalt ent jazzilikult meloodiline. Kuidagi on ka nii, et Marvi hääl sametisena ei kostu(gi), aga kas peaks? Samas, etteritta kuuldub instrumentaal ehk üldse pareminigi kui vokaal… Marvi jagab nüüd saali kolmeks, et oouuaa-d kolmehäälselt kõlama panna. Ja see ühislaul koheselt välja tulebki! “Tuleb üks hästi armas lugu!” Aga näe, ei midagi vaikset ja unistavat, vaid rütmiline jazzilugu, kus ka trummidel soleerida lubati. Üks bluus õnneotsimisest Ameerikas. Marvi õnnishing saab jälle meile nähtavaks. Ja ka kontrabassile ja trummile kummardus!
Marvi räägib, et Natil oli üks ja ainus lemmiklugu, “Too young”. Kontrabass, klaveri soolo. Ilus lugu. Pilk noodipuldile ja väikene jutt, see ajab Marvit ennastki naerma, sest siit selgub Marvi ja Natalie kohvijoomise tagamaa! Siiani ehk ilusaim tänastest! “Kassahitid tulekul”, sedastab Marvi. Jah, tulevadki. Jõulukellad. Merry Christmas! Marti Tärn ületab uudisekünnise, küsides, et mis on Marvi enda lemmiklugu? “Lovers”, mis siin muud! Jah, kui inimese hing on noor, siis lovers nüüd, ikka ja igavesti!
Saame teada, et Rain Rämmal on see inimene, kes on noodistanud ja seadnud kogu kava – minu küsimus vastatud. Järgnevad ka tänusõnad Jazzkaarele, perele, Nat King ja Natalie Cole`le. Tänusõnad kõigile! Kuskiltpidi ja mingitmoodi ootasin fonogrammilt Marvile duetipartneriks meeshäält, et kas ja millal ikkagi üks „unustamatu“ laul tuleb. Tuligi, ikka kvartetina ja ilusalt unustamatu ikkagi. Ulatatud lõpulilled viidi nüüd lava taha puhkama. Lavale tagasi tulles selgub ka triangli vajadus, sest Ukraina rahvaviisi (jällegi, tuntud lugu) esitamine selle mängimise ette nägi.
Nii, kui nüüd julgeda kirjutise algusesse tagasi vaadata, siis jah, ehk ootas keegi sügav-jõulisemat häält, sensuaalsemat hääletämbrit, rohkem romantikat… Takkajärgi tuleb aga ju tunnistada, et Marvi seekord krõõtlikult armas hääl, lapselik-vaba-puhas olemine jättis arvatavalt enamikule saalisviibijaist hoopis jazzilikult rõõmsalt-vaba tunde ja olemise. Tõepoolest, kui Anne Erm poleks Marvit “utsitanud”, oleks üks ilu olemata olnud. Nüüd on aga see sära nähtavale paiskunud ja jõulurõõmuks saanud. Minu algsed kaks küsimustki said vastatud – sest kohvi ehk isegi ühest tassist joodud ja muret Marvi olemuses tuhkagi enam polnud. Kui algselt üldse niiväga oligi! Ja õues sadas lund edasi …
Marvi Vallaste kvintett “Tribute to Natalie & Nat King Cole“
29. november kell 19.00, KUMU auditoorium
Koosseis:
Marvi Vallaste – vokaal
Rain Rämmal – klaver/klahvpillid
Marti Tärn – kontrabass/basskitarr
Allan Järve – trompet
Ramuel Tafenau – trummid