30. aprillil kell 20.00 toimub Jazzkaare raames suurejooneline kontsert, kus Marten Kuningas esitab koos Erki Pärnoja ja Miljarditega David Bowie’ loomingut. Jazzkaare vabatahtlik Kertu Kärk küsitles Marten Kuningat, et heita veidi valgust sellele, mis publikut ees ootamas on.
Kontsert on juba praegu välja müüdud. Mis sa arvad, miks see nii on?
See näitab, et meil liigub palju Bowie’ austajaid. Ilmselt on ka neid, kes mäletavad meie kuue aasta taguseid live’e, millest esimene oligi Jazzkaarel.
Oled David Bowie’le pühendatud kontserte ka varem teinud. Miks on David Bowie sinu jaoks nii oluline? Milles seisneb tema fenomen, et ta on saanud legendiks, keda siiani armastatakse ja kuulatakse?
Bowie oli mitmes mõttes teerajaja. Ta jäi alati truuks oma tunnetele, mida ta nii võluvalt ja isikupäraselt väljendas. Ta läheb ajalukku kui artist, kes näitas oma loominguga, et on okei olla teistsugune – ole alati sina ise, jätka avastamist, ole julge ja tee kunsti! Ta oli niivõrd veenev, pühendunud ning samas vaimukas. See inspireeris ja inspireerib edaspidigi lugematul hulgal artiste, bände ja teistegi distsipliinide kunstnikke.
Millised on sinu lemmiklood David Bowie’lt – nii need, mida sulle meeldib enim laulda, kui ka need, mida enim kuulata? Kas on ka mõni lugu, mille sisse võid täiesti ära kaduda?
Need lood on periooditi muutunud. Üksvahe kuulasin ohtralt 1977. aasta albumit „Low“, mis mõjubki justkui üks lugu, kuhu sisse võib sulanduda. Viimasel ajal olen kiindunud sellistesse hilisema perioodi lugudesse, nagu „Slow Burn“ ja „New Killer Star“. Neis on mingisugune kurjakuulutav lahedus. Väga nauditav on laulda sellised igihaljaid, nagu näiteks „Life On Mars?“, mis on nii meisterlikult komponeeritud, ning „The Man Who Sold The World“ oma enigmaatilise voolavusega.
Jälgisin „Terevisioonis“ sinu esinemist, kus ilmnes, et su tämber on väga sarnane David Bowie’le. Kas kontserdil püüad tema häält ja esinemismaneere jäljendada või pigem teha tema lugusid täiesti teistmoodi ja omas võtmes?
Ma tänan komplimendi eest! Sellisest tämbrilisest sügavusest ja hääle juhtimisest nagu härra Jones’il oli, võin vaid unistada. Ei püüa jäljendada ega tee ka täiesti omamoodi. Ma näen ennast pigem meediumina. Mulle meeldib neid lugusid laulda, suudan nendega suhestuda ning mulle tundub, et need toovad minu tugevused lauljana hästi esile. Esinemismaneere … Võib-olla mõni karikatuurne hommage. Mu meelest on peamine end laval vabana tunda.
Milliseid tundeid ja kogemusi soovid publikule selle kontserdiga pakkuda?
Ülevaid, positiivseid tundeid. Tähistame elu! Pane oma punased kingad jalga ja tantsi bluusi! Minu jaoks ideaalne kontsert on kui lava ja saal kaotavad piirid, muusika voolab keskendunult ja aeg kaob.
Aga millist tagasisidet publikult ootad?
Eks ikka ise olen enese suurim kriitik ja enamasti teadlik oma nõrkustest, ent igasugune aus tagasiside on alati teretulnud. Mõnikord avab tagasiside just üllatava ja positiivse nurga, mis aitab sedasamust enesekriitikat tasakaalustada. Et näe – oled õigel teel, lase aga edasi!
Milliseid elamusi ootad eelseisvalt Jazzkaarelt? Keda kavatsed kindlasti vaatama minna ja miks?
Kadri Voorandi kontsert, kus ta on laval koos Erki Pärnojaga. Kindlasti minu lemmikute hulka kuuluvad artistid, kellega isegi unistan enam koostööd teha. Nüüd nad ühendavad jõud. Põnev! Väga huvitab ka, mida Mingo Rajandi ette võtab.
Mis on esimene mälestus, mis pähe torkab, kui Jazzkaarele mõtled?
Mulle meenub Jazzkaare 1993. aasta plakat, mis meil kunagi Lasnamäe magamistoa seinal oli, Queeni plakati kõrval. Alati jääb meelde Dynamite Vikingsi kontsert Pirita lillepaviljonis, kus trummar käis ühe improvisatsiooni ajal mööda lava äärt ning noppis üksikute kuulajate vokaalseid remarke mikrofoni. Ootasin erutatult oma võimalust esireas ning kui ta mikri mulle nina alla pani, püüdsin kuidagi džässilikult „da-da-da-du-da-du“ teha, poole pealt tõmbas aga ootamatult kirevaks kukeks. Nii et see oli ühtlasi minu esimene ülesastumine Jazzkaarel. Ma olin vist 18. Kes oleks osanud arvata!
Millised on sinu soovid Jazzkaarele?
Jazzkaar on nii oluline sündmus nii muusikuile kui ka publikule. Soovin kestvat erksust selle suurepärase traditsiooni jätkamiseks!
Marten Kuningas “Bowie 75”
Laupäev, 30. aprill kell 20.00, Fotografiska
Koosseis: