Maailmakülal esinenud taanlaste Afenginn ühendas oskuslikult anarhiale sarnase vabaduse ja virtuoosse pillimängu, kirjutab Rivo Randver.
Kui Maailmaküla teisel päeval esines Ukraina ansambel Haydamaky, siis festivali viimasel päeval, 18. juunil andis kontserdi ukrainlaste analoog Taanist Afenginn.
Muljeid jagab Rivo Randver.
Afenginn tundus Haydamaky analoogina, sest mõlemal bändil oli tõesti üsna sarnaseid jooni. Eriti just etnolik orientatsioon, mis vürtsitatud pungiliku energia ja hüpleva tantsulisusega. Kõrvutada kahte bändi päris ei saa. Afenginn on Haydamakyst ligi kümme aastat noorem ametivend ja erinevused on üldises pildis liiga suured, et neid üldse oleks vaja hoolega otsida.
Taanlased olid publiku vähesuse tõttu natuke õnnetumas seisus kui nende Ukraina kolleegid. Enamus maailmakülalisi alles hakkas kohale jõudma ja festivaliala oli Afenginni kontserdi ajal veel suhteliselt hõre. Ligi tunnise kontserdi lõpuks oli rahvast küll tunduvalt juurde tulnud, aga võinuks olla märksa rohkem.
Afenginn`i on nimetatud eriti lahedalt – bastard etno orkestriks. See lasi enne kontserti tekkida üsna mitmel eelarvamusel, mis hilisemalt pidasid enamasti ka paika. Afenginn ühendas oskuslikult anarhiale sarnase vabaduse ja virtuoosse pillimängu.
Taani ansambel pakatas energiast ja elurõõmust. Enamus reprtuaari oli tempokas. Meloodiainstrumentideks oli põhiliselt viiul ja klarnet. Lisaks kiirematele lugudele esitati sekka mõni aeglasem ning meloodilisem lugu, mille Kim Nyberg juhatas sisse lausega: „We can play slow too, can you believe it?“ Meelde jäi rohkem siiski ansambli mässulisem pool ja vitaalsus.
Kava sisaldas materjali põhiliselt nende viimaselt albumilt „Akrobakkus“, mis on sarnaselt nende kahele eelmisele plaadile saanud palju positiivset vastukaja nii Taanis kui ka mujal Eurpoopas.
Afenginn on tõusnud nelja tegutsemisaastaga kiiresti hinnatud ning austatud folk-ansamblite hulka. Omanäoline ja energiline kooslus on oma rõõmsameelse meeletusega võitnud palju kuulajate südameid.
Maailmakülal esinenud Afenginni koosseisu kuulusid Kim Nyberg (mandoliin), Rasmus Kroyer (klarnet), Niels Skovmand (viiul), Andrzej Krejniuk(bass) ja Rune Kofoed(trummid). Millegi pärast on tunne, et see ei olnud viimane võimalus Afenginni Eestimaa pinnal kuulda.