Sel aastal esineb Jazzkaarel esimest korda vioolamängija, laulja, elektrikitarrist, helilooja, improviseerija ja intermeediakunstnik Kristjan Kannukene. Kontserdi eel intervjueeris Kristjanit Kertu Kärk.
Oled väga mitmekülgne ja omanäoline muusik. Kuidas sinu muusikaline teekond alguse sai?
Minu muusikaline teekond sai alguse juba kaheaastaselt, kui püüdsin isalt kitarri krabada ning ise sellega mängida. Esimesteks tõugeteks olid kutsed eelkooli laulustuudiosse ja muusikakooli viiulitundidesse. Viiul ja vioola on olnud mu muusikalise teekonna teljed, mille ümber teen kõike muud. Olen lapsest saati soovinud kuulata n-ö oma muusikat, mis mind puudutab ning loon läbi selle tunde oma loomingut.
Rein Rannap on Superstaari-saatest vaid paar n-ö lemmikut välja valinud, kellega tema muusikaline nägemus ühtib ja üks neist oled sina. Kuidas see on sind ja su muusikalist karjääri mõjutanud?
See on mind tugevalt mõjutanud. Olin Rannapist ja tema loomingust juba ammu enne vaimustunud ja läksin saatesse ainult seepärast, et talle enda loodud laulu ette laulda. Suurepärane koostöö Rannapiga on mõjutanud mind väga mitmekülgselt. Mind on väga arendanud tema nõuanded, kuidas ekspressiivselt ja läbitunnetatult laulutekste väljendada. Samuti andis sõprus Rannapiga palju tuge muusikaakadeemia algaastail, tänu millele usaldasid ka teised klassikud minuga hullumeelseid projekte teha, näiteks andes mulle võimaluse elektrikitarriga esitada kogu J. S. Bachi a-moll viiulikontsert koos bachFest orkestriga. Või siis võimalus esitada enda esimest vioola ja kammerorkestri teost Klaaspärlimängu festivalil.
Esined esimest korda Jazzkaarel. Kas ja kui palju sa jazziga igapäevaelus seotud oled?
Kuulan üpris tihti jazzmuusikat ning keskkooli lõpus olin kahevahel, kas jätkata klassikaga või minna jazzi õppima. Soovisin toona ühendada jazzi ja klassikat ning kirjutasin jazz-rokk laule. Olen jazziga seotud võibolla kõige tugevamalt läbi improvisatsiooni. Minu jaoks on väga oluline hetk ja selles sündiv looming. Heliloojana loon samuti teoseid, kus jäetakse ruumi esitajale ja hetketunnetusele. Hetkeloomingu jaoks lõin selle aasta märtsis esimese improviseeritud kunstide festivali HETKfEST. Free jazzil on ka selles kindlasti oma osa, lisaks vabaimprovisatsioonile ja komprovisatsioonidele kõigis erinevais vormides ja varjundeis.
Millist kava võib publik sinu kontserdilt oodata? Oled enamasti päris eksperimentaalne ja veidi tavapärasest erinev – kas traditsioonilist jazzi plaanid ka esitada?
Esitan hääle, vioola, elektrikitarri ja elektroonikaga enda laule Kristjan Jaak Petersoni luulele ning elust ja pühakirjast inspireeritud tekstidele. Eesti keele kõla saab avardatud minu intermeedia instrumendiga “9”. Päris traditsioonilise jazzi asemel esitan enda jazz-rokk laule.
Kas sinu kava saab olema puhtalt instrumentaalne või kavatsed kontserdil tegeleda ka vioola ja hääle ühendamisega, millest oled varem rääkinud?
Ühendan enamustes teostes vioolat ja häält. Samuti kõlavad laulud elektrikitarri või elektroonika saatel. Intermeedia instrument “9” koosneb üheksast noodist, milles kõlab vioola ja hääl samaaegselt. Avastasin, et erinevad noodid vioolal kõlavad igaüks teatud täishääliku moodi. Instrumendis “9” paigutasin kõik eesti keele üheksa täishäälikut vioolale nii, et tekkis üpris eristamatu kõlade sümbioos. See on mu loomingulise uurimuse sisuks ning tuleva aasta jaanuaris tuleb sellest ka minu esimene isikunäitus Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis.
Millised artistid sind enim mõjutanud on?
Mind on kaudselt ilmselt kõige rohkem suunanud kitarrist Zakk Wylde. Tänu tema signatuurhelipeade saamisele olin nõus muusikakooli lisa-aastale jääma ja vioolat proovima. Muusikaliselt ja tunnetuslikult on mind enim mõjutanud Jimi Hendrix, Slash, Mahavishnu Orchestra ja Chicago bluusi suurkujud, kompositsiooniliselt ja kõlaliselt on inspireerinud erinev nüüdis- ja eksperimentaalmuusika, hingeliselt kosutanud vaimulik vokaalmuusika.
Keda kavatsed ise Jazzkaarel kuulama minna?
Jazzkaare nädal on mul õnneks üpris vaba ning loodan jõuda enamikele kontsertidele Telliskivis. Kui tuleks valida üks, siis selleks võiks olla Anemoon.
Nota bene: Kristjan Kannukene / Mikk Kaasik
21. aprillil 19.30 Fotografiskas