Väravatornis aset leidnud Jaak Sooääre ja Kalle Kalima (Soome) kitarrikontserdi üheks märksõnaks Kunsti ja Muusika Päeval võiks olla mitmekesisus. Suurema osa kontserdist moodustas küll virtuoosselt esitatud intellektuaalselt põnev jazz, ent kuulda sai ka kõue-sarnaseid rockilikke mürinaid ja isegi pisut modernistlikku kääksutamist ja elektriliste undamistega mängimist.
Kitarristide humoorikas dialoog kutsus publiku seas esile mõnegi naeruturtsatuse. Paariks looks ühines duoga soome trompetist Jarkko Hakala.
Sooääre sõnul oli juba kontserdi avaloo valik inspireeritud kaunist kevadpäevast ning helge meeleolu jäi valitsema kontserdi lõpuni (ja ehk kauemakski).
Nagu nii mõni teinegi, ei mahtunud ka soome rahvusest jazzisõber Heikki Fagerlund (54) Väravatorni saali ära ja pidi kontserti eestoas kuulama. Seni festivalil aset leidnud kontsertidest enamikku kuulanud Fagerlund oli sellest pisiasjast hoolimata kuulduga ülimalt rahul: “Sooäärt olin Tallinnas varemgi kuulamas käinud, aga soome kitarristi ma enne ei teadnud. Igatahes olid mõlemad mehed suurepärased. Käin sageli muusika pärast Eestis, sest siinne jazz on parem kui Soomes. Soome jazzmuuusika on liiga kommertslik.”
Eiki (26) arvates polnud kitarristide teineteisemõistmine alati just laitmatu, ent see vajakajäämine ei saanud kontserdielamuse suhtes otsustavaks. “Nõnda improvisatoorse muusika puhul ongi ühel esinejal võimatu teise mõtteid lugeda. Kitarristid lõid väikses saalis mõnusa atmosfääri. Pillidel oli mõnus sound ja aeg-ajalt sai ka nalja.”
Tõnis Tatar Jazzkaare pressikeskusest