Selle aasta Jazzkaare öölava kontserdid avanud Manu Dibango Aafrika rütmide ja funky fusioon pani põhjamaise rahva elama ja end “afrolaadselt” liigutama. Dibango rõõmsameelne ja vaba muusika tuletas meelde, et jazz oli algselt kõrtsu- ja tsirkuse muusika.
Tarmo (25): “Mulle selline muusika ei meeldi. Liiga afro värk minu jaoks.”
Eero (27), resauraator: “Väga meeldis. Sai tantsida ja end lõdvaks lasta. Rääkigu inimesed ükskõik millist keelt, muusika keelest saavad kõik aru!”
Triin (25) ja Raul (27), üliõpilased: “Nagu päike paistaks! Dibango muhe naerunägu ja naisvokaal oli ka lahe. Bassimees mängis vist sõrmed villi.”
Reet (28), disainer ja Maarika (31), arhitekt: “Lahe üritus! Ääretult kaasakiskuv bänd. Tekitas tunde, justkui oleks kuskil lõunamaal. Kohe vägisi kutsub tantsima. Mõnus punt!”
Raina (40), pangatöötaja:”Kujutan ette, et Aafrikas lõkke ääres võiks lõputult selle hüpnootilise muusika järgi tantsida ja olla. See on nii Aafrika – rõõmsameelne veidi naiivne afropopp, ehe ja armsalt lihtne, pimestavalt naeratavad shokolaadiinimesed kirjutes hõlstides… Praegu tüdisin mingil hetkel ära, muutus ühetaoliseks. Keskkonna värk. Loomulikus olukorras mõjuks see muusika hoopis teisti.”
Helmo (22), üliõpilane: “Ausalt öeldes oodanuks isegi enamat. Plaatidel on Dibango parem. Muusika ei olnud nii kiire kui plaatidel. Küllap on mees vanemaks jäänud. Kohati jäi pisut süldika mulje. Aga muidugi oli ülilahe, et selline mees siia toodi!”
Maali (25), Aafrika muusika fänn: “Liiga hea oli! Ma nii armastan seda muusikat. Olen palju ta plaate kuulanud. See Aafrika teema mulle üleüldse väga meeldib. Alguses keegi ei tantsinud, ma ikka alustasin kohe. Väga hästi sobis reggae soojenduseks. Suurepärane!”
Katrin (18), õpilane: “Enne kontsertile tulekut olin Manu Dibango mõnda lugu kuulnud, kuid siin saalis on ikka hoopis teine lugu. Mulle meeldis bassimängija isegi rohkem kui saksofonist.”
Kristjan (21), loodusearmastaja: “Oli tunne, et veidike veel ja ma oleksin hõljunud selili, põrandast kahe meetri kõrgusel! Kontsertile tulles ootasin, et on rohkem kui ma ootan, aga oli nii, nagu ootasin. Olen Manu Dibangot varem plaatidelt kuulanud. Neid lugusid, mida ma teadsin, neid ta täna eriti ei mänginudki. Kuid peale põhimehe jäid positiivses mõttes meelde ka klahvimees ja bassist.”
Sergei (tegeleb toidusluse ja kunstiga): “Öölava sarnaseid üritusi peaks rohkem olema! Mulle meeldis, kuidas bänd segas palju erinevaid stiile kokku. Tore, et ma täna siia sattusin.”
Äldö (loomeinimene): “Selline mõnus ´rise and shine´ stiil, heade rütmidega. Sellist muusikat võiks Jazzkaar ka suvel pakkuda. Ja otse rannas, liival. See tooks tõelise Aafrika meeleolu.”
Ahti (31): “Ootasin rohkemat. “DuOuD” meeldis rohkem.”
Vahendasid Kaisa Tahlfeld, Grete Soosalu, Anneli Lepp, Tõnis Tatar ja Roland Karu