Brasiilia bossa diiva Joyce´i naerupõskne lauluhääl tõi Sakala keskuse morbiidse ilmega saali troopilise päikese. Lauljatar pikkis oma laulude vahele ka Tom Jobimi bossanova kullafondi kuuluvaid lugusid, nagu Aqua de Beber, mida Joyce esitas iseennast kitarril saates, või kontserdi lõpetanud Samba Brasil. Rohkete kenade soolodega pälvis publiku heameele.
Laulude vahele tegi Joyce väikese katse bossat defineerida. Tema sõnul on bossa sünniks vaja viit asja: täiuslikku (pilli)häälestust, tooli (tõeline bossa esitaja istub musitseerides), keskendumist, head tuju ja lõpuks mõnda Jobimi laulu.
Eve (30): “Muljed on väga head! Super kontsert! Nagu enamik Jazzkaare kontserte – siin valitses eriline meeleolu. Vahva oli.”
Silver (21), muusikatudeng: “Sisemus ei tõusnud püsti nagu kogu rahval. Nägin vaid viimast lugu. Tekitas isu minna Brasiiliasse.”
Kristjan Kogerman (32), biotehnoloog: “Selline muusika sobiks teise kohta. Kus saaks istuda pimedas saalis.”
Helin-Mari Arder (29), laulja: “Algusest peale hea. Lihtsalt esimesest loost peale võttis publiku. Vaimustas, et ta ei ole lihtsalt laulja, vaid on ka helilooja.”
Teet, (26), muusik: “Head seaded. Omad lood jäid igavaks. Jobimi interpretatsioon oli väga hea. Harmoonilist liikumist omades lugudes väga vähe. Ei läinud nii hinge.”
Eve Pärnsalu, (30), muusik: “Ei olnud teda varem kuulnud. Hästi värvikas. Bändil on ebapõhjamaine tunnetus. Flöödimees oli super.”
Marju (25), arst: “Mõnus hääletämber. Olen tema kontserti varem külastanud. Ta on hard bossa hea näide, ei ole selline pehme.”
Mart, (28) : “Indikaatoriks on see, kui silmanurgast tuleb pisar ja peaaegu et tuligi. Kuigi koht pole päris see, siis ei teki siin sellist intiimset bossahõngu, aga energia sellisest muusikast sain ma küll kätte.
Reimo,(20), üliõpilane: “Mulle meeldis! Kõik toimis ja oli koos. Ise ma bossa fänn ei ole, aga kontsert oli hea.
Vahendasid Tõnis Tatar, Grete Soosalu, Roland Karu ja Kaisa Tahlfeld Jazzkaare pressikeskusest.