Epliku live-esinemine jättis väga mõjuva mulje ning Randalu ei jäänud talle duetis millegi poolest alla.
Kui laval on koos Eesti parim džässpianist ning populaarseim meeslaulja, siis ei kahtle keegi, et tegemist on n-ö win-win situatsiooniga. Kristjan Randalu ja Vaiko Epliku kontsert KUMUs 24. aprillil kruvis lootused kõrgele. Epliku live-esinemine jättis väga mõjuva mulje ning Randalu ei jäänud talle selles duetis millegi poolest alla. Randalu-Epliku kontsert oli muide Dianne Reeves’i kõrval järgmine kontsert, mis kiiresti välja müüdi.
Publikuga vestlesid Ivo Heinloo ja Terje Toomistu.
Tõnis Leemets, raadioajakirjanik ja muusik:
Hästi positiivne üllatus. Ma teadsin, kui hästi Kristjan Randalu mängib džässi ja kui häid poplugusid kirjutab Vaiko Eplik, aga ma ei osanud nende koostööst midagi oodata. Korraks kartsin, et Vaiko laulab oma lugusid nii, nagu need on, ja Kristjan mängib džässisoolosid peale. Õnneks seda ei juhtunud. Tõsise duo mõnus musitseerimine. Vaiko kõlaeksperimendid täiendasid kenasti seda maailma.
Martha-Beryl Grauberg, raadioajakirjanik:
Mina tulin siia Vaiko Epliku pärast. Veendusin taas selles, et Epliku jaoks pole mingi probleem ennast mistahes žanris näidata ning oma muusikat eksponeerida. Mulle jäi sisse väga hea tunne. Vaiko muusika ei rusu, sellel on hästi armas ja hea sõnum.
Kevin Le Gendre, Briti džässikriitik:
Tundub, et nende muusikas on tugev rahvamuusika element, ent ma poleks uskunud, et see on seal nii eksplitsiitselt esil. Kui mõelda Skandinaaviale, siis seal on folk rohkem džässiteemadega integreeritud. Mulle näis, et nad eriti palju ei improviseerinud. Elektroonika kasutamise koha pealt on mul vastakad tunded – sama kohtasin Von Krahlis Jean Louis Trio kontserti kuulates. Oleksin tahtnud kogu elektroonika vahepeal maha keerata ning lihtsalt Epliku naturaalset häält kuulata. Eplik oli kohati liiga jõuline ning lihtsalt laulis Randalu üle. Tasakaal sai seeläbi rikutud. Võib öelda, et teatud hetkedel jooksis laulja pianisti eest ära. Üldiselt aga mulle meeldis väga see, kuidas Eplik ka kitarri mängis.
Eva (25), õpetaja:
See oli üks nendest kontsertidest, mille lõppedes on tunne, et “näh, juba läbi vä? tahaks veel ja veel!” Igati positiivne elamus, mitte midagi kurja ega agressiivset. Armastus päästab maailma!
Kristiina (27), suhtekorraldaja:
Väga omapärane, kuidagi hästi muretu olekuga.Vaiko kui Eesti parim meeslauluhääl – pooled lood olid need, mida autos pidevalt kuulan. Ning muidugi Kristjan Randalu oli super, teda polnud ka varem kuulnud. Uskumatult hästi sobisid nad omavahel kokku. Hea, et see kontsert oli päeval kell kolm, mõnus vahepala päevale ning nüüd saab selle emotsiooniga edasi minna.
Eike (16), õpilane:
Paranes arvamus Eplikust. Enne ta mulle eriti ei istunud, olid teatud eelarvamused. Aga nüüd nägin, et selline on tema stiil, see olek, ja see ongi talle omane. Randalu on hea pianist, teda mulle soovitati. Nende duo on väga lahe. Olen rahul absoluutselt!
Mare (53), õpetaja:
Hästi meeldis, ilus muusika. Kaks nii toredat isiksust lõid sellise sünergia – Vaiko on hinges lüürik ja Randalu on lihtsalt vaimustav. Randalu puhul on iga noot läbi tunnetatud. Ta on ikka Muusik suure tähega, kes võib ükskõik millises koosluses väga hästi esineda.
Joel (24), arhitekt:
Väga meeldis. Kaks suht geniaalset isiksust moodustasid omavahel kolmanda mõõtme, mis ei juhtuks, kui nad mõlemad tegutseksid üksi. Tulemuseks sai ainulaadne ja väga kihvt asi. Kontsert moodustas terviku – ei olnud nii, et üks ere hetk ja ülejäänud oleks kohatäide. Olevik. Kõik oli siin ja praegu. Ja mida rohkem sellest rääkida, seda halvem – rikub seda müstilist tunnet, mida kontsert suutis tekitada.
Kristjan Randalu – Vaiko Eplik
24. aprillil KUMU auditooriumis
Kristjan Randalu – klaver
Vaiko Eplik – kitarr, vokaal, elektroonika