“Suurim autasu artistile on see, kui tema muusika läheb korda!”. Need on Hedvig Hansoni esimesed sõnad Niguliste pilgeni täis kontserdisaalile.
Jazzkaare esimesel kontserdil esines meie oma suurepärane duo – Hedvig Hanson ja Andre Maaker.
Hedvig Hansoni ja Andre Maakeri kontsert avas 17. aprillil Nigulistes tänavuse Jazzkaare.
Kogetut pani kirja Kaisa Tahlfeld jazzkaare pressikeskusest.
Iga kord nende kontserdile minnes ootan elamust. Ega pea kunagi pettuma. Seekord esitleti ühtlasi ka hiljuti välja tulnud eestikeelset plaati “Nii õrn on öö”.
Hedvigi varjundirohke hääl kõlas Niguliste kõrgete müüride vahel hubaselt. Tema intiimne toon pani unustama, et viibin kirikus, pigem oli tunne, nagu istuks ühes hubases jazzibaaris. Enamus laule rääkis armastusest ja soojadest tunnetest.
Andre Maaker ümises isegi mõnd viisijuppi kaasa. See mõjus armsalt. Tema improvisatsioonilised soolod harmoneerusid hästi Hedvigi põhjamaiselt maheda häälega. Üheks ettekantavaks lauluks oli ka M.Härma ja A.Haava “Ei saa mitte vaiki olla”. Sellest olid nad teinud täiesti oma versiooni.
Veel esitati Maakeri lugu “Väike kuu”. Autori sõnutsi leidis see lugu tema Hispaanias ja algselt oli pealkiri hispaaniakeelne. “Väike kuu” võib tähendada kuud taevas või lühikest veebruarikuud, täpsustab Maaker.
Mõnes loos tegi kaasa ka Nikita Grushev, Hedvigi sõnutsi uus lootustandev trompetist. Nikita toob kontserti vaheldust. Nende trio musitseerib üksmeelselt.
Kontserdi õhkkond oli ääretult soe. Nende esinemise ajal oli saal hiirvaikne ja loo lõppemisel ei tihanud keegi saalis liigutadagi, plaksutamisest rääkimata, kui Hedvig pea tõstis, nii öelda laulust väljus ning publikule naeratas.
Hansoni-Makeri duett oli täis improvisatsiooni ja omanäolisust. Kohati tundub, et see sisaldabki ainult puhast kohapealset improvisatsiooni, kuid tegelikult on läbimõeldud ja täiuslik koostöö.
Viimaseks lauluks oli kontserdil U.Naissoo “Tule mu juurde”. Jällegi oli tegemist täiesti omalaadse esitusega.
Erinevad teemaarendused, soolod, improvisatsioonid – kõik see allub konkreetsetele muusika ja harmoonia reeglitele, kuid oma loomult on siiski vaba. Jazz on nõudlik muusika. See nõuab palju nii esinejatelt kui kuulajatelt. Mida küpsem on esineja, seda veenvam ja mõjuvam on esitus.
Publik üritas küll ka lisalugu välja plaksutada, kuid paraku seda ei juhtunud. Võib-olla oligi parem, sest nii jäi publikule tunne, et oleks veel tahtnud ja järgmistel kontsertidel on külastajaid juba kaks korda rohkem.