Eesti muusikas ei saa üle ega ümber folgi mõjutustest. Hoiame rahvana endiselt elus rahvalaulu traditsiooni ning kui juba midagi niimoodi omaks on võetud, ei tasu seda kasutamata jätta. Seetõttu on ühed Eesti tuntumad muusikud kokku saanud, et siduda funk, jazz ja punk pärimusmuusikaga. Selle juures on peamine fookus just rütmil, improvisatsioonil ja jõulisel küttel. Tõesõna nende kooslus toimib, sest selle kaudu on nad suutnud värskendada kuulaja jaoks pärimusmuusikat. Oskus ja julgus katsetada helidega nii pedaalide kui teistsuguste tehnikatega ning muusikute omavaheline sünergia pakuvad kuulajatele pooleteisttunnise elamuse.
Suures plaanis oli tegu plaadiesitluskontserdiga, sest kõiki mängitud lugusid on võimalik ka voogedastusplatvormidelt või füüsiliselt plaadilt kuulata. Ometi oli selles etteastes midagi ainulaadset – nimelt improvisatsioon ja vabadus. Plaadile materjali salvestades on paratamatu, et tuleb valida mingid ideed, mis plaadile igaveseks jäävad ning mida hiljem muuta ei saa. Seetõttu on väga värskendav kuulda, et pärimusmuusikale omaselt kandis etteasteid peamiselt spontaansuse hoovus. Kõigil oli võimalus soolodeks ja muudeks keerdkäikudeks, mis palasid ilmestasid. Lust oli vaadata, kuidas nende omavaheline keemia lubas neil pikaks ajaks hüpnotiseerida publikut endaga kaasa tulema põnevale helirännakule. Kordagi ei tekkinud pinget või eksinud tunnet, sest ka kõige pöörasematest hetkedest jõudsid nad alati tagasi algmaterjalini. Tundus nagu seda kontserti kannakski kahe pooluse koostöö – ühelt poolt struktureeritud ja tuttavad rahvaviisid, ent teisalt hetkes sündivad ja eksperimentaalsed momendid.
Rääkides eksperimentaalsusest, võiks rääkida ansambli helikeelest. Kitarridel mängisid tuntud jazzmuusika virtuoosid Jaak Sooäär ja Marek Talts. Kahe kitarri, hunniku pedaalide ja tehnikaga suutsid nad luua köitvaid helisid. Alates puhtast jazzkitarri toonist, kuni kuiva rokkmuusika draivi ja eksperimentaalsete kõladeni välja, sai laia paleti kõikvõimalikest toonidest, mis neil meestel varuks on. Kuulda oli ring mod’i, stutter efekti ja palju muud. Samuti kasutasid nad slide’i ja käega vastu kitarri silda löömist. Nad mängisid kauneid akorde, võimsaid soolosid ja lõid atmosfääri. Madalatel sagedustel tegi imesid Henno Kelp, kes plaadil kõlanud rokkmuusikalikult draivisema tooni oli seekord asendanud natukene ümarama tooniga. Tema kiired käigud, maitsekad soolod ja akordid ilmestasid lugusid kenasti ja sageli hoidsid tervet loo selgroogu. Viimaks hoidis kogu bändi rütmi Karl-Juhan Laanesaar. Lugude pidev mäng tempode, sünkopatsiooni ja eripalgeliste sektsioonide vahelt poleks sujunud niivõrd kenasti ilma temata. Põnev oli jälgida, mida ta trummidel teeb, ning märgiks ära, et tema soolodele elati rõõmuga kaasa.
Siiani pole mainimist saanud veel Jaan Pehk, kes kontserdi teises pooles oma muheda olekuga koosseisule uusi tahke lisas. Tema stiil, milles on seotud helgus ja süngus, ootamatus, lihtsus ning absurd, on tuttav juba paljudele muusikasõpradele, ent taolises koosseisus polnud mina teda varem näinud. Ma usun, et tema kutsumine koosseisu oli hea samm, sest nende koos esitatud lood kõlasid väga hästi. Ta tegi kaasa paaril lool, mis pärinevad plaadilt ning on muidu instrumentaalid. Sinna sobis vahelduse mõttes sõnaline pool väga kenasti, sest need viisid ongi enamjaolt siiski lauluna sündinud, koos mingi mõttega, mis väljendub sõnades. Lisaks esitasid nad kahte Pehki enda kirjutatud lugu, millest “Maffiaboss” sobis nagu valatult sellisele seltskonnale. Ma arvan, et see andis loole uue kuue, see sai juurde süngust ja energiat.
Kontsrdi õhkkond oli lustakas, vaba, rõõmsameelne, kerge ja suvine. Alates sellest hetkest, kui Henno Kelp keksides lavale tuli, kehtestus antud õhustik, mis püsis kuni esinemise lõpuni. Lisaks toetasid seda napisõnalised kõned. Kontsert oli igati mõnus lõpetus õhtule ning loodetavasti jookseb tulevasel kontserdil keegi “Jooksupolka” loo peale saalis ringi ka!
Keelepeksjad feat. Jaan Pehk
Esmaspäev, 21. aprill kell 21:00 Von Krahlis
Koosseis:
Jaak Sooäär – kitarr
Marek Talts – kitarr
Henno Kelp – basskitarr
Karl-Juhan Laanesaar – trummid
Jaan Pehk – vokaal ja tekst
Foto: Teet Raik