Võta nüüd kinni, kas saame taas kaks aastat oodata (esmaesitlus toimus 2018. aasta detsembris ja vahepeal pole selle koosseisu esinemisi silma jäänud) või saame kuulda järge sellest, kuidas areneb Tafenaude, Remmelite ja Leiburite perede koostöö. Arvestades esitlusele tulnud repertuaari mitmekesisust – folgist ja jazzist kuni Sibeliuseni –, siis tundub, et võimalused on piiritud ja taevas ise laeks.
Ridade vahelt võis järeldada, et initsiaatoriks on sellel koosseisul Raivo Tafenau, mistõttu tasub panustamisel jälgida just tema teisi tegemisi, et saada aimdust, kui palju jätkub aega Käbidele ja Kändudele. Alles see ju oli, kui ta Hendrik Sal-Salleriga Eestis tuuritas.
Koosseisu skeletiks või armatuurrauaks, millel rütmiliselt bänd koos seisab, on aga igati loogiliselt teine Tafenau – Ramuel Tafenau trummidel ja mõneti üllatuslikult Joel Remmel klaveril, millele sekundeerib tema „känd“ ehk Taavo Remmel kontrabassil. Ei jää bassist puudu ega ole siin ka konkurentsi, lihtsalt Joeli käekiri on nii tugev, et ta võtab kohati rütmisektsiooni osa üle.
Mitmekesisusest oli juba juttu ja folgi segamine „jätsuga“ on tegelikult Eesti jazzi omamoodi kaubamärk, aga Käbid ja Kännud, kus perekond Leiburid toovad kaasa mitte ühe, vaid kogunisti kaks viiulit, mängis kohe esimese loona maha selle mikstuuri keldi versiooni. Äratuntavad iiri meloodiad tõid koguni tagumisse ritta viski-neelud ja siinkirjutaja istus viimses reas, otse helipuldi kõrval.
Uskuge mind, viiul on ilus pill, aga jazzis pole ta mitte alati esimeseks viiuliks. Loodetavasti on see piisavalt diplomaatiline määratlus. Leiburid markeerisid lood viiulitel maitsekalt ja omakorda teineteist toetades nagu see ainumõeldav oleks.
Loomulikult oli kavas ohtralt Ladina-Ameerika rütme. Marianne Leiburi vokaal manas üheks looks Raivo Tafenau akordioni saatel esile ehtsa (kuigi tänapäeval vist kahjuks juba minevikku kadunud) Pariisi. Mare Väljataga esituses eesti keeles kuulsaks saanud šansoon perfektses prantsuse keeles rabas äratundmisega: just selle looni viivad sama kuulsa Vennaskonna menupala „Insener Garini hüperboloid“ jäljed. Olgu kaugel must mõte plagiaadist, aga kuulake ja veenduge ise!
Kui eestikeelsest kavast midagi esile tuua, siis Marianne Leiburi laul meenutab oma sensuaalsuses, aga võimalik, et ka lugude eelistustes, Liisi Koiksoni Joni Mitchelli kava, ja seda siiras positiivses võtmes.
Raivo Tafenau üheks signatuuriks oleva muusikapala ajal mängis Ramuel maha ka ainsa trummisoolo ja kuigi soleerimisoskust näitasid üles kõik kuus isa-tütar-poega, siis eelkõige silitasid kõrva virtuoossed aktsendid.
Jääme ootama järge!
Käbid & Kännud: Leiburid, Remmelid, Tafenaud
29. novembril 2020 kell 18.00 KUMU auditooriumis
Koosseis:
Marianne Leibur – vokaal
Arvo Leibur – viiul
Joel Remmel – klaver
Taavo Remmel – bass
Ramuel Tafenau – trummid
Raivo Tafenau – saksofon
Vaata kontserdi pildigaleriid siit!