Jazz kipub kuulajaid ikka ajas tagasi sõidutama ja vahel tundub, et sõidutab ka tulevikku. Kontserdi “Jazzkaar 1990 Rewrite” külastajad olid kohe kindlasti ajas rändamiseks valmis, et teha üheskoos üks pikem tagasivaade 29. aasta tagusesse aega. Ajaratast vedasid eest Raivo Tafenau, Raun Juurikas, Taavo Remmel ja Tanel Ruben, hoosädemeid andsid juurde Ain Agan, Raul Vaigla, Lauri Kadalipp, Liisi Koikson ja Marianne Leibur.
Et sisseelamine oleks sujuvam, oli esimene kõlanud pala aastast 2019 – see oli Raivo Tafenau poolt Jazzkaare 30. sünnipäevaks pühendatud lugu “Simply swim”, mis sümboliseerib seda, kuidas festival on läbi kõigi aastate nii päri- kui ka vastuvoolus edasi ujunud, ikka kergusega. Pärast helget sünnipäevatervitust vajutati ajamasinal nuppu „1990“ ja kogu seltskond maandus Jazzi & Bluesi päevadel Tallinnas, mis oli tol ajahetkel, pärast 23-aastast pausi, väga märgilise tähendusega sündmus. Tookord külastas Tallinnat 49 ansamblit 16 riigist, nende seas ka Venemaalt pärit Allegro. Just Allegro lugu “Uus-aasta kingitus” hakkas kõlama järgmisena ja täitis saali mõtliku melanhoolse tänulikkusega.
Terve kontserdi vältel liikusid mõtted minevikumaastikel – milline võis olla festivali õhustik 1990. aastal ja mis tunne oli seda kõike kogeda muusikaarmastajatel, kui jazzifestivalid olid enne seda 23 aastat pausil olnud? Tekkis suisa soov haarata saalis mikker ja teha üks sõnavõtt, sest ringi vaadates oli aimata, et väga paljud kontserdikülastajad olid seda kõike kogenud. Mina isiklikult olin tol hetkel kolme aastane ja hindasin üle kõige Onu Remuse juttude vinüüliplaati. Seetõttu tekkis tunne, et selle kontserdi ülevaadet peaks kirja panema hoopis keegi nende seast, kes tõepoolest said 1990. aastal toimunud festivali kogeda.
Kuid isegi kui puudusid elavad mälestused originaalfestivalist, aitas elamuse väga tõeliseks muuta Eesti jazzi generatsioonideülene koosseis. Raivo Tafenau juhtis kontserti nii muusikalises kui ka sõnalises mõttes kerguse ja naudinguga. Lugude valik oli mitmekesine ja kindlasti oleks see võinud olla terve päeva pikkune maratonkontsert, sest materjali oli palju ja muusikutel lennukas hoog sees. Mitme muusiku tänusõnadest jäi eriliselt kõrvu see, kuidas Jazzkaare festival on loonud neile kindla sammuga raami oma loomingu avaldavamiseks ja esitlmiseks. Nad on tundnud, et nende uus looming on oodatud ja selle esitamiseks koht broneeritud juba enne, kui see looming on sündinud. See on olnud tõepoolest 30 aastat vastastikust armastust muusikute ja Jazzkaare festivali vahel.
Lisaks kiitis Tafenau ka Anne Ermi julgust üha uuesti tagasi tuua neid (välis)artiste, kes rahvale tõeliselt korda läinud. Ja saalid on endiselt olnud välja müüdud.
Kontserdil kõlas veel Raul Vaigla originaalloomingut, jazzistandard “Secret Love”, Norra päritolu jazzi, trombonist Ray Andersoni muusikat ning prantsuse päritolu pala Silvi Vraidi mälestuseks. Variatiivne valik andis hea ülevaate ühe värvikireva festivali erinevatest meeleoludest.
Oli kirjeldamatult südantsoojendav näha sel kontserdil kuulajate seas nii mitmeid soliidses vanuses jazzisõpru ja ette kujutada, millised paralleelsed lood ja mälestused nende südametes muusika kõlamise ajal meelde tulid. Need vaatlused tekitasid tulevikku uitavaid mõtteid, et millistes oludes ja millise muusika saatel me 29 aasta pärast Jazzkaart tähistame? Jazz tundus sel kontserdil ja terve festivali aja olevat rohkem elus kui kunagi varem!
“JAZZKAAR 1990 REWRITE” RAIVO TAFENAU FESTIVALIANSAMBEL & SOLISTID
28. aprillil 2019 kell 15.00 Vabal Laval
Koosseis:
Raivo Tafenau – saksofonid
Raun Juurikas – klahvpillid
Taavo Remmel – kontrabass
Tanel Ruben – trummid
Marianne Leibur – vokaal
Liisi Koikson – vokaal
Raul Vaigla – bass
Ain Agan – kitarr
Lauri Kadalipp – saksofon
Vaata pildigaleriid siit!