Jaco Pastorius, bassilegend, kes eluajal vaatamata oma virtuoossele mänguoskusele bipolaarse häire tõttu tülinaks oli, on avaldanud eesti mängijate põlvkondadele sellist mõju, et tribüüt talle vallutas Kumus tiheda saalitäie rahvast. Mõjus lavakujundus sekundeeris kontserdile, olles ilmekaks näiteks, kuidas minimalistlikku blackbox’i saab Eesti bassiskeene käilakujude Vaigla, Mälgandi ja Trumpi sõnumit võimestama panna.
Janno Trump avab vaimustuse tribüüdiks kujunemise tagamaid.
Kui pannakse mõni tema pala mängima, millal ära tunned, kellega on tegu?
“Jaco on üks ja ainus! Esimesest noodist, mida kuulen, on ta saund äratuntav, nii isikupärase esitusega on tegu. Samuti tema fretless-pilli on legendaarne oma laulva ja inimliku kõlaga.Tegelikult ta leiutas selle ise, lõigates oma pillilt mingisuguse võinoaga fretid maha (ja kattis sõrmlaua pärast epo vaiguga – autor). Tema saund on ta trump.”
Jaco lugu on eneseleidmise, kujunemise ja kaotamise lugu…
Jah, kahjuks oli tema elulugu nii õnnetu, et kui ta 21aastaselt oma debüütalbumi välja andis, siis saavutas oma lae, peale seda algas allakäik. Jaco igihaljad plaadid on mul täiesti peaaju sees, olen neid läbi ja lõhki kuulanud. Tema lugudega on nii, et kodus mängid neid naljaviluks, sest need on väga hea õppematerjal, aga kuskil neid eriti esitada ei saagi, mida pole ka ühelgi oma õpilasel soovitanud. Aga Raul Vaiglaga septembrikuus kokku saades meil see kontserdimõte tekkis.”
Milline mulje jäi kontserdikuulajatest?
“Hämmastav, ei oleks osanud oodanud sellist publikuhuvi kolmele basskitarristile, see on hästi südantsoojendav!”
„Tribute to Jaco Pastorius” Janno Trump, Raul Vaigla, Mihkel Mälgand & Band
Raul Vaigla – basskitarr
Mihkel Mälgand – basskitarr
Janno Trump – basskitarr
Madis Muul – klahvpillid
Petteri Hasa – trummid
- detsembril Kumu auditooriumis