Sume valgus. Saalitäis prestiižseid kuulajaid. Lühike sissejuhatus festivali direktorilt Anne Ermilt ja trio paneb end maksma juba esimese looga. Bänd läheb käima eeltaktist nagu jalg- ehk väntkäivitusega mootorratas alias kick-starter.
Täpsustuseks: Holger Marjamaa elab juba neljandat-viiendat aastat peamiselt NYC-is ehk New Yorgis, koosseisu teised liikmed ehk Sibeliuse Akadeemias õppinud Heikko Remmel on Eestis üks ekspluateeritumaid kontrabassiste ja Jussi Lehtonen tuntumatest trummaritest Soomes. Korrektne oleks seega triot tituleerida 2/3 Eesti kick-starter’iks, ent külalismuusikud tasandasid selle arvepidamise. Soome jazzitraditsioonid on oma tugevat mainet hoidnud aastakümneid ja seda oli tolgi õhtul tunda.
Holger Marjamaal ilmus sel aastal esikplaat „Mostly Standards“ (salvestus kestis novembris kolm päeva ja juunis valis Raadio Tallinn selle kuu plaadiks). Seetõttu sõnamänguga kaasa minnes eelistaks ta end ise kickstandarter’iks nimetada, sest omaendi sõnul armastab ta just 1940.–1970. aastate vahelist jazzi, mis on andnud meile enamiku jazzi standardeid – ikkagi kuldaeg, ent Marjamaa tõlgenduses tähendab see pigem traditsioone kui stampe. Tegelikult ehtis trio end võõraste sulgedega vaid pooleks – pool oli Marjamaa enda tugev looming.
Levinud kirjelduse kohaselt jäljendavad improviseerivad muusikud jazzis inimeste vahelist dialoogi. Nii voolabki „jutt“ klaveri klahvidelt kontrabassile ning sealt oma tõusude ja langustega saksofonile ning tagasi.
Marjamaa on rohkem kui helilooja, ta on komposiitor
Muusikat saab luua, kirjutades pelgalt läbiva harmoonia – näiteks konkreetsel juhul klaveril –, ning andes teistele interpreetidele vabad käed oma variatsioonideks selle motiiviga. Seda enam, kui tegemist on improvisatsioonilise muusikaga ning bass ja trumm pole bändis raasugi kehvemad loojad. Ma ei imestaks, kui järgmisel Jazzkaarel esineks Heikko Remmeli või Jussi Lehtoneni trio.
Holger Marjamaa on bassile ja laval külalisena esinenud vennast saksofonistile kirjutanud partituurid, mida mööda mõlemad ka noot-noodilt klaverit matkisid. Tema enda sõnul polegi tal ammu olnud juhust vennaga koos musitseerida, seega kasulik abivahend see noodipaber.
Marjamaa on lood komponeerinud, kokku seadnud, läbi mõtestanud – ta on komposiitor.
Igavaks ei läinud, improvisatsiooniks oli ruumi küll ja veel.
Pooleminutilise sünnipäevatervituse osaks sai Anne Erm. Teise lisaloo esitas Marjamaa üksi klaveril ja see oli kenake ports meditatiivsust etteaste lõpetuseks.
Lavalt voogavat kokkumängu kuulates jäi mulje, et alles see oli, kui ma Marjamaad või Remmelit Philly Joe’s viimati nägin. Kõik oli tuttavlik ja mootor töötas tõrgeteta. Teadagi, tänapäeva võtmest süütega rattad on küll kiiremad, aga kick-starter’i hing peitub tema lihtsuses ja jõus.
Holger Marjamaa Trio feat. Mairo Marjamaa
8. septembril kell 18 KUMU auditooriumis
Koosseis:
Holger Marjamaa – klaver
Heikko Remmel – kontrabass
Jussi Lehtonen – trummid
Mairo Marjamaa – saksofon
Sofia Rubina – vokaal
Vaata kontserdi pildigaleriid siit!