Kõigepealt triviaalne tõik enne muusika juurde asumist: muusikaline etteaste leidis aset intiimses jazziklubis Philly Joe ja see koht oli selleks ainuõige.
HAEZZ teeb bepopp´i, mis sündis 1940. aastate suurlinnade suitsustes klubides. Kuigi suitsetamine klubides ja baarides on minevikku jäänud, mõjub hubane hämarus endiselt sellisele muusikale toetavalt. Seda enam, et HAEZZi koosseis on kolmeliikmeline, kuigi pole põhjust kahelda, et bänd suudaks ka märksa suuremaid lavasid hallata. Triol puudub trumm, seega rütmi tuleb hoida peamiselt kontrabassil, mida toetavad vaheldumisi trompet ja tenorsaksofon.
Siinkirjutajal puudub ülevaade bepop’i traditsioonidest Austrias, kust HAEZZ tuleb. Seda enam, et see termin on tegelikult tinglik. Samuti mõjub selline aastakümnete tagune mõju üllatavalt, aga siiski mitte anakronistlikult.
Koosseis on veenev
Tegemist pole sugugi retrohõngulise nostalgitsemisega. Pealegi ei mängi trio standardeid, vaid kõige järgi otsustades oma loomingut. Tundub, et lugude selgroog on kontrabassi motiiv, mille peal saavad soleerida nii trompet kui ka saksofon, hoides samal ajal ülal keelpilliga võrdselt rütmi.
Midagi on selles kõiges Charlie Parkerit ja midagi John Coltrane´i. Võimalik, et isegi Thelonious Monki. Kuigi on teadagi olemas muusikat, mis ei aegu, siis HAEZZi värskus ületas igasuguseid ootusi.
Soovituslikult võiks seda muusikat nautida sama hästi nii sigaritoas plaadilt kui ka suvisel vabaõhu laval linnaruumis.
Bänd segab rütme ja harmooniaid mõjusaks mikstuuriks. Oluline roll sellise muusika puhul on loomulikult improvisatsioonidel. Muusika kulgeb suhteliselt tempokalt.
Parim osa sellest on, et kuigi harmooniad ja fraasid on etteaimatavad, jääb siiski pidevalt siin või seal tuntavalt kohta puändile.
Natuke nagu pisikese vagoneti teekond kuskil Austria idüllilisel mägiraudteel, ees muidugi auruveduri suits.
HAEZZ (Austria)
21. september, kell 19.00, Philly Joe´s jazziklubi
Koosseis:
Tobias Vedovelli – kontrabass
Štěpán Flagar – tenorsaksofon
Martin Eberle – trompet