25. aprillil 2023 esitlesid kaks andekat muusikut, Dawda Jobarteh (Gambia) ja Stefan Pasborg (Taani), Jazzkaare publikule kahe instrumendi – trummide ja kora – ainulaadset kooslust. Tihedast ajakavast ning heliproovist hoolimata leidsid nad paar minutit ka intervjuu jaoks.
Olete varem esinenud paljudel jazzifestivalidel ja kontsertidel. Kas see on teie esimene jazzifestival Eestis?
Stefan: Ei, olen siin paar korda käinud ja esimest korda esinesin Jazzkaarel 25 aastat tagasi. See oli tollal Rotermanni soolalaos (Eesti Arhitektuurimuuseum).
Dawda: Minul on see Jazzkaarel esimene kord.
Ja ka sinu esimene kord Eestis esineda?
Dawda: Jah, olen esimest korda Tallinnas, seega olen väga põnevil, et saan Eesti inimestele esineda. Tallinn tundub väga ilus linn, kus on meeldivad inimesed. Ootan väga tänast õhtut, et oma muusikat publikuga jagada.
Stefan: Jah, siia on alati tore tulla.
Kas ühest riigist teise reisides on ka publik erinev?
Stefan: Meilt küsitakse alati seda küsimust. Pole oluline, kas esineme Tais või Brasiilias, kõik küsivad sama küsimust, sest kõik tahavad olla erilised.
Dawda: Iga esinemine on alati erinev ja see võib vahel sõltuda ka esinemise kohast.
Stefan: Samuti erinevatest kultuuridest – kas tegemist on väike- või suurlinnaga. Väikelinna publik võib olla vaiksem. Aga Tallinn on suur linn ja kõik tunduvad siin õnnelikud olevat. Mul on väga hea mälestus siin 25 aastat tagasi esinemisest.
Pole saladus, et Dawda pere on väga musikaalne. Sinu vanaisa, Alhaji Bai Konte oli üks esimesi USA-s tuuritanud kora sooloartiste, ning sinu isa, Amadou Bansang Jobarteh oli Gambia esimese presidendi, Dawda Jawara, lemmikmuusik – tema järgi said sa ka oma nime. Kas see vastab tõele?
Dawda: Õige, nii sain ma oma eesnime. Ja tõesti, ma pärinen musikaalsest perest, nii ema kui ka isa poolt.
Stefan, kuidas sinuga lood on? Kas sinu peres on ka muusikalisi juuri?
Stefan: Minu ema oli balletitantsija, seega meeldis mulle väga Stravinski muusika. Tegin Stravinski muusikale mitmeid arranžeeringuid. Ja minu ristiisa on väga kuulus (Taani) trummar. Tema nimi on Alex Riel. Ta andis mulle mu esimesed trummid, kui olin kolmene. Seega jah, saan öelda, et minu elus on olnud palju muusikat.
Dawda: Ta (Alex Riel) on väga eriline mees. Tema ja Stefaniga samal laval esinemine on olnud mulle suur au.
Stefan, kas mängid endiselt koos oma ristiisaga?
Stefan: Enam mitte, kuigi minevikus olime palju koos esinenud. Me olime ühes bändis.
Olete koos esinenud rohkem kui kümme aastat. Kas võiksite kirjeldada, kuidas te kohtusite ja koostööd tegema hakkasite?
Dawda: Ühes Taani linnas toimus tantsufestival ja seal otsustati korraldada kontsert – panna kokku esinema kaks artisti, kes pole varem koos mänginud. Mulle helistati ja kutsuti koos Stefaniga esinema. Ausalt öeldes pidin ma järele vaatama, kes ta on, sest ma ei tundnud teda. Ma usun, et Stefani puhul oli samamoodi.
Stefan: Jah, sama. Kuigi me üksteist üldse ei tundnud, nõustusime koos mängima. Ja see oli tõeliselt hea kontsert.
Dawda: Kohtusime enne kontserti vaid korra, kuid meil tekkis väga hea ühendus ja meeleolu. Nii me kümme aastat tagasi kohtusimegi.
Stefan, kas Dawda instrument üllatas sind?
Stefan: Jah. Ma teadsin, mis kora on, ja olin seda korra varem näinud, kuid mitte kunagi mänginud.
Teie muusikaline taust on väga erinev ning mängite küllaltki erinevaid instrumente. Kas on lihtne kora ja löökpillide helid kokku panna?
Stefan: Oleks rumal vastata „jah, see on lihtne“. Loomulikult on lihtne Dawdaga suhtlemine, sest ta on fantastiline muusik, kuid koos mängimine pole kunagi lihtne, sest tuleb olla alandlik ja mõelda sellele, mida sa teed. Pärineme ka väga erinevatest kultuuridest, seega mõned asjad võivad tõlkes kaotsi minna.
Dawda: Jah, olen sellega nõus. See pole lihtne, kuid kui suhtlus ja meeleolu on head, lõpetad oma instrumendi peale mõtlemise. Hakkad mõtlema muusikast ja muusika tegemisest.
Olete oma karjääri vältel teinud palju koostööd ja esinenud üle kogu maailma. Lisaks koos esinemisele astute üles ka bändi koosseisus ning teiste soolomuusikutega. Kas teil on mõttes veel mõni artist, kellega tulevikus koostööd teha? Kas olete mõne muusikuga koos töötamisest unistanud?
Stefan: See pole mu jaoks põnev küsimus, sest oluline on see, mis on enda sees. „Suurte nimedega“ koos esinemine ei ole tähtis, tähtis on endas selle tõeliselt autentse saundi üles leidmine. Just see on minu jaoks oluline. Loomulikult sooviksin esineda koos suurepäraste muusikutega, kuid ka vähem tuntud artistidega esinemine ja muusika tegemine on väga huvitav.
Dawda: Jah, oluline on muusika, mida suudad ise teha, ja suhted, mida teistega üles ehitada.
Teil mõlemal on taskus mitmeid auhindu – Dawda värskeim album nomineeriti 2022. aasta Rootsi Manifesti auhinnale ning jõudis World Music Chart Europe’i edetabelis kolmandale kohale. Stefan oli aastal 2004 aasta uustulnuk ning jazziüllatus. Kas on mingeid unistuste auhindu või eesmärke, mida soovite oma muusikakarjääri jooksul saavutada?
Dawda: Minu eesmärk on alati olnud olla iseenda parim versioon.
Stefan: Ausalt öeldes auhinnad mind ei motiveeri. Kui ma kuulen iseennast mängimas ja see mulle meeldib, siis olen ka õnnelik. On hetki, mil ma pole rahul sellega, kuidas olin mänginud või esinenud. Muusikas on oluline leida enda tõeline olemus, mitte auhindade võitmine.
Ja viimane küsimus – kui teil oleks Jazzkaare publikule üks sõnum, siis mis see oleks?
Dawda: Jätkake selle festivaliga!
Stefan: Tahaksin lisada: olge ka edaspidi uudishimulikud. Ärge määrake ära, mis jazz on. Tunnetage alati, et jazz areneb ning sel pole minevikuga mitte midagi pistmist. Jazz on tulevik. Samas on see ka minevik, kuid midagi, mis pole 60ndatesse kinni jäänud. Ja sama tunnen ma ka teie festivali suhtes. Siinsed inimesed on uudishimulikud ja tunnevad muusika vastu huvi. Ma armastan siinset inimestevahelist vaibi. Jazzkaar, jätka samamoodi!
Dawda Jobarteh & Stefan Pasborg Duo
25. aprill kell 20.00, Fotografiska Tallinn
Koosseis:
Dawda Jobarteh – kora
Stefan Pasborg – löökpillid
Vaata kontserdi pildigaleriid.