Postimehe kultuuritoimetus andis oma iga-aastase kultuuriauhinna tänavu Jazzkaarele ja selle peakorraldajale Anne Ermile panuse eest eesti muusikasse. Pidulik tseremoonia toimus kolmapäeval, 8. jaanuaril Postimehe meediamaja galeriis.
Eestlased on iidsetest aegadest olnud džässirahvas. Regilaul on muide oma olemuselt puhas džäss. Džässifestivale on selle paesel kaldal tehtud varemgi, aga viimased 35 aastat on meile rahvuslikult nii omast džässileeki loitmas hoidnud festival . Ja kui ütled , siis mõtled kohe Anne Erm!
direktor ja kunstiline juht on Anne Erm ning seda korraldab MTÜ Sõprade Ühing. «Meil on õnneks väga tugev naiskond,» ütleb Erm oma kaasvõitlejate kohta. «Puhas õnn, et pikka aega on selgrooks olnud produtsent ja vabatahtlike koordinaator Anu Luik, kes tegeleb kogu korralduspoolega. 2012. aastast on meiega olnud Eeva Saar, kellel on visioon ja kogemused Tallinn 2011 organiseerimisest.»
Kui Postimees palus Anne Ermil defineerida, mis on džäss, siis Anne loomulikult keeldus! Aga ütles siiski: «Džäss on kulgemine, loominguline vabadus, head emotsioonid ja koostöö teiste muusikutega. Just nagu regilaul!»
Anne Erm on õpetaja ja teejuht, aga ka muusik. Ta laulis aastatel 1966–1972 ansamblis Collage, mille muusikalise pärandi kõige huvitavam osa on just vokaalseades rahvalaulud (eestlased, vana džässirahvas, eks ole!). Ansamblile pani ta nimeks ka Erm.
Festivalile on ta toonud kõige ägedamaid ja eriilmelisemaid muusikuid ja seeläbi laiendanud meie tajutava džässi piirid globaalsete mõõtmeteni. Lisaks on ta aastaid tutvustanud džässi raadiosaadetes.
Ja Erm on ka kirjutanud. Ta lõpetas 1970. aastal Tallinna Konservatooriumi, kus õppis kompositsiooni Villem ja Eugen Kapi juhatusel. Tema enda sõnul koosnevat ta muusikaline looming vaid paarist teatrimuusikast ja paarist naljaviluks kirjutatud estraadilaulust. Aga palju rohkem on ta korda saatnud ajakirjanikusulega: kirjutanud džässi ja levimuusika teemadel, samuti kahes trükis ja neljas keeles ilmunud raamatu «Polkast rokini: tänapäeva eesti levimuusika panoraam» (1984), mis räägib eesti levimuusikast ja -muusikutest.
Tänavu anti kultuurivedur välja 20. korda. Kultuurivedur on ajalehe Postimees iga-aastane auhind ja aunimetus, mida antakse välja alates 2005. aastast. Tiitliga kaasneb käsitööna valminud puust vedur, mille on meisterdanud puusepp Boris Puusepp.
Kultuuriveduri saaja valitakse Postimehe kultuuritoimetuses, otsus peab olema langetatud ühel häälel. Postimehe kultuuritoimetuse jaoks on see inimene või ettevõtmine, kelle/mille heas mõjus eesti kultuurile ei ole võimalik kahelda.
Allikas: Postimees