Adi Oasis on prantsuse-kariibi päritolu, aga Brooklynis tegutsev lauljanna, bassist ja produtsent. Tema loomingus kohtuvad funk, soul, R&B ja 1970ndate nostalgia, mis küttis Von Krahli saali neljapäeva õhtul kuumaks. Adi, enesekindla oleku ja võimsa häälega, saatis end äärmiselt oskuslikult basskitarril ning kogu bändi sünergia oli silmnähtav — kolmeliikmeline koosseis täitis lava paremini kui nii mõnigi suurem bänd. Kas Adi Oasis sulatas jää ka teiste kontserdikülastajate südameis? Lähme uurime välja!
Rei ja Margaret (õpilased):
Margaret: Ma täiega kaifisin esinejate energiat, nad ise nii nautisid ja kütsid publiku üles. Laulud olid hästi meeleolukad, panid puusa nõksuma ja tõmbasid suunurgad üles.
Rei: Jaa, ülihea energia ning kindlasti siiamaani parim publik Jazzkaarel. Kõik karjusid nii palju, kui eesti rahvas karjuda oskab. Adi Oasis tõi New Yorki siia!
Siim (kitarrist):
See oli ainuke kontsert, kuhu ma täna jõudsin, sest praegu on tööalaselt lihtsalt selline periood. Naisbassimängijad on minu üks suur kirg ja sellepärast ma siia kontserdile tulin, õhtu lõpetan igatahes heade emotsioonidega. Ma olen Jazzkaare fänn, Jazzkaarel peavad kõik inimesed ja eriti muusikud käima!
Martin (muusikatudeng):
Mulle väga meeldis kontsert, sest oli äratuntavaid lugusid, mida ma ise ka olen mänginud. Energia oli super!
Aino (õpilane ja Jazzkaare vabatahtlik):
Kas ma võin ausalt öelda? Minu jaoks oli natuke liiga palju tümmi ja kontsert muutus pisut üksluiseks. Oleks võinud olla vahelduseks ka mõni vaiksem lugu, sest lauljanna hääl oli nii võimas! Trummar laulis ka superhästi, nende duett oli nii nunnu.
Selleaastaselt Jazzkaarelt meeldis mulle siiamaani kõige rohkem Mikk Kaasik… Karmen Rõivasepp koos Aarhus Jazz Orchestraga oli ka väga hea, nii palju kui ma kuulsin. Bill Laurance ja Michael League Snarky Puppyst olid nii armsad, viisin neile pärast kontserti lilli ja nad olid ülisiirad ja sõbralikud.
Margus (basskitarrist) ja Raina (raamatukoguhoidja):
Margus: On alati vinge selliseid artiste kuulata, kus lisaks talendile on oskused ja maitse olemas. Ma ise olen bassimängija, seega eriti äge on kuulata, kuidas kolleegid annavad oma parima. Vibratsioon on veel sees!
Raina: Mina olen siiamaani pahviks löödud, tegelt ka! See on selline olek, kui oled nii liigutatud, et sul ei ole mitte ühtegi mõtet peas.
Adi Oasis
25. aprill 22.00, Von Krahl
Koosseis:
Adi Oasis – vokaal, bass
Benjamin Hoffmann – klahvpillid
Andrew McLean – trummid
Foto: Rene Jakobson