Sandra Sillamaa eestvedamisel 2007. aastal kokku tulnud Paabel on pärast pausi taas üksteist leidnud ja koos muusikat tegema hakanud. Uus album „Ajatu” toob endaga kaasa küpsema ja tummisema kõla, kuid säilinud on ka soov katsetada ning lasta muusikal end ootamatutesse kohtadesse viia. 14. oktoobril Fotografiskas toimuva Sügisjazzi kontserdi eel rääkisid Sandra Sillamaa, Tanel Kadalipp, Arno Tamm, Tõnu Tubli, Jaan Jaago ja Lauri Kadalipp bändi algusest, taas kokku tulemisest ja Paabeli muusikalisest teekonnast.
Paabeli sünnilooga käib kaasas jutt, et Sandra Sillamaa valis Viljandi muusikamajast bändi kõige ilusamad poisid. Sandra meenutab, et tahtis minna Põlvasse rahvamuusikatöötluste festivalile ning otsis selleks kaaslasi muusikamaja pealt. Kokku sattusid džässi õppivad muusikud. Kas see oli hoopis peamine valikukriteerium? Sandra on nõus jätma alles ka ilusamate poiste loo, lisades: „Ja osavamad ja andekamad.”
Festivalil tuli teha töötlus laulust „Kus käisid sa”. Võidule järgnes esinemiskutse ja vajadus terve kava kokku panna. Materjali tuli nii Sandra toodud lugudest, ühistest raamatuotsingutest kui ka õppetööks tehtud pärimusmuusikaseadetest.
Üks lugu sündis aga hoopis nii, et Tanel Kadalipp ja Sandra hakkasid klassiruumis kohtudes vaheldumisi noodijoonestikule noote kirjutama. Nii sai Tõnu Tubli meenutuse järgi alguse „Vilemõnu”. Tanelile on eredalt meelde jäänud laager Sandra vanemate saunas, kus hakati ühiselt ideid katsetama ja vilelugude peale jämmima.
Sellest ajast pärineb ka bändi demokraatlik tööviis. „Kui kellelgi oli mingi idee, siis kõigepealt lasime selle käiku,” kirjeldab Tõnu algusaastate põhimõtet. Ideele ei tõmmatud kohe kriipsu peale, vaid prooviti läbi, kuidas see kõlab. Kui miski jäi kedagi häirima, otsiti Taneli sõnul edasi seni, kuni kõik olid rahul.
Fännidest said bändiliikmed
Jaan Jaago jõudis Paabelisse nn imbumistaktikat kasutades. Ta oli Paabeli suur fänn, käis kontsertidel ning sattus Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamajas bändiliikmetega kokku, liitudes tasapisi sõpruskonnaga. Kui algne kitarrist Erko Niit läks kaitseväkke, kutsuti Jaani teda aastaks asendama. Hiljem, kui kitarristi koht päriselt vabanes, tuli Tanelilt pakkumine bändiga liituda.
Ka Lauri Kadalipp oli Paabeliga juba ammu enne bändiga liitumist seotud. Tõnu sõnul oli Lauri kuulajana kohal juba esimestest kontsertidest alates. Kui bänd uuesti tegutsema hakkas ja „Ajatu” kava plaani võeti, oli vaja lisakäsi.
Väärikas punkt jättis võimaluse jätkata
Paabel lõpetas aktiivse tegevuse 2017. aastal. Arno Tamm selgitab, et bändi senine toimimine põhines koosolemisel, jämmimisel ja iganädalastel proovisaalis kohtumistel. Selleks ajaks olid aga liikmed üle Eesti laiali kolinud, neile olid lapsed sündinud ja uued kohustused tekkinud. Sarnases formaadis jätkata oli keeruline.
Otsustati teha väärikas lõppkontsert, kus mängiti Arno mäletamist mööda kolm setti. Taneli eestvedamisel valmis selleks puhuks ka dokumentaalfilm. „Aga me ei välistanud seda, et me kunagi hakkame uuesti mussi tegema,” ütleb Arno.
Viljandi folgi 30. sünnipäevaks tuldi taas kokku. Esitatavad lood aitas valida publik: bänd korraldas küsitluse ning pani kava kokku enim hääli saanud lugudest. Proovides ja eriti laval selgus, et ühine energia on alles. Pärast mõningast seedimist sündis soov veel midagi koos teha.
Peagi tuli uus võimalus folgil esinemiseks. „Tegime taas seda, mida Paabel ikka teeb: me ei läinud vanu lugusid mängima, vaid tegime täiesti uue kava,“ meenutab Tõnu. Jaani sõnul oli uue kava üheks inspiratsiooniallikaks Jazzkaare avakontserdid, milleks sünnivad eraldi teosed ja koosseisud ning mis on publiku jaoks tõelised maiuspalad. Pärast kava läbi mängimist ning suure töö ja vaeva nägemist tekkis bändil kohe tunne, et loodu tuleks ära salvestada. Nii saigi alguse „Ajatu“ album.
Arhiivist leitud viisist uue kõlani
„Ajatu” materjali otsiti mitmekesi. Arno jaoks on arhiivides sobramine protsess, mille tulemust ei saa ette ennustada. Vahel otsib ta konkreetse lauliku või paigaga seotud materjali, vahel valib suuna, teadmata, kuhu see viib. Ideid tõid ka Jaan, Lauri ja teised bändiliikmed, nii salvestistest, regilaulu andmebaasist kui ka Herbert Tampere kogumikust.
Lauri sõnul aitas materjali valida ka kontseptsioon, mis lähtus folgi teemast „Maast lahti”. Otsiti laule juurtest ja tõekspidamistest, usust, ilmast ja merest. Üheks kujundiks sai suur tamm, mille juured ulatuvad sügavale ja kasv kosmosesse.
Arno jaoks tegi albumi salvestamise eriti nauditavaks see, et lood olid enne kontsertidel läbi proovitud. Stuudiosse jõuti ettevalmistuse ja selgema teadmisega, mida soovitakse, ning aega jäi ka pillide ja kõlavärvide katsetamiseks: „Lood olid juba valmis, läbi mõtestatud, ja oli aega ning energiat seda kõike talletada, katsetada, versioone saata ja miksida.“
Vanem laev sama mängulustiga
Paabeli uues materjalis on kuulda küpsemat, täidlasemat ja sügavamat helikeelt. Lauri lisandumine on toonud juurde klahvpille ja uusi tämbreid. Sandra nimetab „Ajatut” Paabli kõige tummisemaks albumiks. Kui valida üks südamelähedane lugu, tõstab ta esile „Laevamängu” helguse, kuid peab oluliseks kogu albumi emotsionaalseid äärmusi: muusika võib viia tumedasse paika ja sealt jälle tagasi tuua.
Tõnu sõnul on alles bändi soov teha muusikaliselt keerulisemaid ja ootamatumaid asju: mängida kummalisi riffe, kasutada sünkoope ning liikuda ühest helistikust teise lihtsalt sellepärast, et seda saab teha. Kunagist postmodernistliku folgilipulaeva võrdlust edasi arendades leiab ta, et laev on küll vanem, kuid endiselt vilede ja tuledega.
Ka albumi nimi ei tähenda Arno jaoks tingimata väidet, et nüüd on loodud ajatu muusika. Ajatu on pigem koosolemise kogemus: pärast pausi tuntakse taas sama energiat. „Samasugune loominguline Paabel elab edasi,” ütleb ta.
Kontserdil on oluline muusikas kohalolu
Paabel on Jazzkaarel esinenud ka oma algusaastatel. Lauri hinnangul sobib bänd festivalile praegu täpselt sama hästi kui toona, sest eksperimentaalsus ja julgus katsetada pole kadunud. Tanel ei määratle Paabelit ei roki- ega džässbändina: „Me olemegi sümbioos, piirideta bänd.” Tõnu arvates on džässmuusika ka otsapidi pärimusmuusika: „Nad elavad ühes sfääris: on elemente, mis on erinevad, aga väga palju ka sarnaseid elemente.“
Eelseisvaks kontserdiks on Sandra soov publikule lihtne: olla päriselt kohal ja lasta muusikal end kanda, vaadata, kuhu see viib. Uut materjali on palju ning kontserti kirjeldab ta kui emotsionaalset rännakut. Lauri lisab, et seekordne kontsert pakub midagi ka nõudlikumale kõrvale ning võrdleb Paabeli muusikat hea raamatuga: „Mitu korda loed ja iga kord leiad midagi uut.”
Mis saab pärast „Ajatut”, ei ole veel paigas. Bändiliikmete elukorraldus ei võimalda tegutseda samas tempos nagu algusaastatel, kuid jätkamist pole keegi välistanud. Jaan kirjeldab Paabelit südamelähedase hobina, bändina, kus saab teha muusikat, mille jaoks mujal võimalust ei ole, ilma etteantud piirideta.
Seda koosmängurõõmu ja avastamisvabadust saab kogeda juba 14. oktoobril Sügisjazzil. Paabel ootab kuulama uudishimulikke kõrvu ja rõõmsaid inimesi.
Paabel
14. oktoober kell 19:00 Fotografiskas
Koosseis: