Läksin “Pukk Brings Dilla” kontserdile ilma suuremate ootusteta ja nagu elul kombeks: kui pole suuri ootusi, suudetakse ka kõige rohkem üllatuda. Tegu oli intiimse ja vaba kontserdiga, mis kõigil saalis viibijatel kehad õõtsuma pani.
Fotografiska saal oli hilisõhtust olenemata paksult rahvast täis: kontsert oli kohale kutsunud igas vanuses inimesi, kuid publikumis ringi vaadates oli kaalukausil kõige rohkem noori. Seda oli väga nauditav vaadata, kuidas rahvas nii lava ees, kõrval kui ka kõige tagumises reas kõigele laval toimuvale suure tähelepanuga kaasa elas.
Esimesena jäi mulle saali astudes kõrvu räppar Kricki mahe ja tundlik, kuid samas ka järsk ja puhas esitusstiil. Palade sõnad jõudsid publikuni selgelt ning mõjuvalt ja sealt põrgatatuna ka lavale tagasi, kui selleks oli oma aeg ja koht. DJ pulti juhtiv Täht ja trummide taga istuv Pukk andsid kogu kavale vahetu ja dünaamilise mõõtme ja lõid sellest kauni terviku. Kontserdi tipp oli ka see, kui Marjamaa esimest korda klahvpillide tagant saksofoni järele haaras – see oli ootamatu lüke, mis publikut väga köitis.
Bändi kooslus oli haarav ja mitmekülgne, seal ei olnud midagi juhuslikku – oli tunda, et justkui on paika pandud kirjutamata reeglid, millest kõik kinni peavad. Seitsmest inimesest koosnevas koosseisus andsid kõik teineteisele piisavalt ruumi ja vabadust, tänu millele olid kõik ka võrdselt esindatud, mis üsna sageli suurtel kollektiividel ununeb.
Kui mu sõber, kes hoogsalt laval toimuvale kaasa elas, minult keset kontserti küsis: „Kuidas esmamuljed on?”, vastasin lühidalt: „Meeldib!”, sest seda kõike oligi keeruline alguses sõnadega kirjeldada – tegu oli kontserdi ja kavaga, kus pidi ise kohal olema, et sellest täpsemalt sotti saada. Ka stiilikaugele inimesele oleks see kontsert väga sobinud, kuna seal ei olnud midagi sunnitud või ülearu, vaid oli tunda vabadust ja siirust.
Kontsert oli J Dilla pärandile pühendatud, millel oli omakorda mõnusalt sentimentaalne väärtus. Pärandi hoidmisega sai bänd suurepäraselt hakkama ning ka minu unustuste hõlma vajunud räpi-süda sai liigutatud.
“Pukk Brings Dilla”
Laupäev 25. aprill 22.30, Fotografiska
Koosseis:
Henri Paul Pukk – trummid
ELLIP – vokaal
Krick – räpp
Mairo Marjamaa – klahvpillid, saksofon
Robin Mäetalu – kitarr
Märten Lehto – bass
Lauri Täht – DJ
Foto: Siiri Männi