Vastlõppenud jazziauhindade pidustuse melu polnud veel ruumist kadunud, kui kuulutati välja järgmine esineja – Karmen Rõivassepp ja Aarhus Jazz Orchestra. Tegu on nimelt 2024. aastal aasta jazzmuusiku tiitliga pärjatud helilooja, arranžeerija ning lauljaga. Publiku vastuvõtt on äärmiselt soe ning bigband seab end selle saatel laval valmis. Esimesest noodist saadik oli publiku tähelepanu nende haardes. Kiirete trummide, kaunite harmooniate, põnevate soolode ja karismaatiliste muusikute koosmõjul oli sündimas midagi unustamatut.
Aarhus Jazz Orchestra suurimad trumbid on vaieldamatult nende professionaalsus ning head omavahelised suhted. Koosmäng sujus kergelt ja muretult, kokkukõla oli imetlusväärne ning mis peamine – nad paistsid ise nautivat koos laval olemist. Seda on alati ka kaugelt näha, kui koosseis saab hästi läbi ning muusikud leiavad rõõmu sellest, mida nad teevad. Sellest koosseisust lausa kiirgas seda. Meeldiva üllatusena tuli see, et Karmen Rõivassepp lasi mitmel korral just bigband’il särada ning nautis oma töö vilju helilooja ning arranžeerijana. Sellistel momentidel avaldus nende vastastikune austus. Veel oli tore jälgida dirigendi suhtlust nii orkestrantide kui ka Karmen Rõivassepaga. Solistid said alati märgitud ja tänatud aplausiga ning ta ei väsinud kiitmast inimesi, kellega ta koos töötab. Sellise suhtumise väljanäitamine oli kindlasti üks element, mis selle kontserdi niivõrd nauditavaks muutis. Muusikud olid eraldiseisvalt kõik kõrgel tasemel, mis väljendus nii nende soolodes kui ka kokkumängus. Minu jaoks ehk kõige põnevam soolo oligi viimases loos, kus trompeti sektsioonist lisas loole tekstuuri suure kajaga trompet. Meeldiv oli ta just seetõttu, et üldiselt aktiivse tausta sees oli tema mäng vaikne, kaunistav ning ei vajanud pöörast kiirust ja palju noote, et välja paista.
Karmen Rõivassepp kui õhtu särav täht oli laval mitmes rollis. Alustuseks olid kavas kõlanud palad tema kirjutatud ja arranžeeritud. Loomulikult oli ta ka laulja rollis, kaunistades loomingut puhta tämbri, suure hääleulatuse, ilusate sõnade ning äärmiselt hästi tehtud kõnedega. Eesti publiku ees oli tal selge eelis – lõpuks ometi keegi mõistab tema emakeelt ning sõnu. Seetõttu sai kodupublik tavaliste kõnede asemel pigem huvitavaid seiku Taanis elamise ja õppimise kohta. Samuti õnnestus tal väga meeldejäävalt taaslavastada nali, mille dirigent oli talle teinud õppimise ajal. Nimelt oli ta tol hetkel veel taani keele õppimisega suhteliselt alguses, mistõttu oli tal keeruline mõista dirigendi juttu. Peale mõnda aega rääkimist tegi dirigent pausi ja ütles Karmenile “ma räägin sellest, kui hea laulja sa oled”. Seda lugu vestes vaatas dirigent talle segaduses pilguga otsa, mille peale Karmen lausus “ma räägin sellest, kui hea dirigent sa oled”. See on ainult üks näide sellest kui autentsed ja õnnestunud ta kõned olid. Samuti toimisid saalis imehästi loo sõnad ja meloodiad, millest paljud on eestlastele tuttavad (näiteks “Kiik tahab kindaid”). Kahe maailma kombineerimine on tal kindlasti õnnestunud.
Kontsert oli antud koosseisu esimene ühine esinemine Eestis. Plaadi “Ambivalence” väljaandmisest saadik on nad võitnud nii Eesti Muusikaauhindadel 2024. aasta parima jazzplaadi ning Jazziauhindadel 2024. aasta jazzmuusiku auhinna, mis sai ennist juba mainitud. Ometi oli tegu põhimõtteliselt esmaettekandega Eestis. Kontserdi kava põimis seetõttu nii värsket kui ka kahe aasta vanuse plaadi loomingut. Suuremas enamuses oli siiski muusika auhinnatud plaadilt. Kontserdi kava ülesehitus oli loodud nõnda, et vaheldumisi sai kuulda Aarhus Jazz Orchestra esituses instrumentaalpalasid ning koos Karmeniga palasid. Selline struktuur võimaldas mõlemal osapoolel särada ning pakkus publikule vaheldust. Eestlaslik rahvalaul ja melanhoolia segunes värvika ja vilka jazzmuusikaga, mis lisas omakorda vaheldusrikkust. Üldiselt oli õhustik helge ja südamlik. Publikust oli tunda, et inimesed elasid muusikasse tugevalt sisse ning ahmiti nii palju kõike, kui võimalik – tegu oli ju siiski erilise sündmusega. Vaimustusega elati kaasa kõikidele soolodele, millele väljendati tänu suure aplausiga. Vaiksematel hetkedel oli ruumis niisugune vaikus, nagu hoiaks inimesed hinge kinni ja nii võiski olla, sest Karmen Rõivassepp esitas mõne loo kõigest enda häältest loodud põhjaga, mis olid väga intiimsed ja hingestatud etteasted. Sellise koosseisu esinemist on alati isu uuesti kuulata, mistõttu loodan juba varsti neid suure seltskonnaga taas Eestis näha!
Vaata kontserdi galeriid
Jazziauhinnad 2025 / Karmen Rõivassepp & Aarhus Jazz Orchestra (Eesti–Taani)
Kolmapäeval, 23. aprillil 18.00 Von Krahli saalis
Koosseis:
Karmen Rõivassepp – vokaal, helilooming, arranžeering
Aarhus Jazz Orchestra – instrumentaal