Täna, 23. aprilli õhtul tunnustasid festival Jazzkaar ja Eesti Jazzliit Eesti silmapaistvamaid jazzmuusikuid. Eesti Jazziauhindu jagati 19. korda ning auhindu anti seitsmes kategoorias. Pidulik auhinnaseremoonia toimus festivalil Jazzkaar enne aasta jazzmuusik 2024, Karmen Rõivassepa ning Aarhus Jazz Orchestra kontserti.
Aasta jazzmuusik 2025 tiitli pälvis Kristjan Randalu, kes on oma põlvkonna üks silmapaistvamaid pianiste nii improvisatsioonilise džässi kui ka klassikalise muusika vallas. Kristjan Randalul on täna Berliinis kontsert, mistõttu võttis auhinna vastu tema tütar Ada Randalu. Võitja auhinnaks on 4000 eurot Piletikeskuselt ja kontsert Jazzkaar 2026 festivali programmis.
Noore jazzitalendi auhinna sai jazzpianist Mikk Kaasik, kes andis eelmisel aastal välja oma debüütalbumi “Take One”, millest peegeldub noorte muusikute toorest energiat ja nooruslikku elujõudu. Võitjale pani 2000 eurot auhinnaks välja Telliskivi Loomelinnak ning noorel muusikul avaneb võimalus esineda aasta jooksul ka Jazzkaare korraldatud kontserdil.
Aasta jazzihelilooja on helilooja, dirigent ja muusik Bianca Rantala, kes on tuntust kogunud oma autoriloomingu, arranžeeringute ja muusikaliste kollektiivide juhtimisega nii Eestis, Soomes kui ka Euroopas laialdasemalt. Võitjale pani preemiana välja 2000 eurot Eesti Autorite Ühing.
Aasta jazzansambli tiitliga pärjati põhjamaist nüüdisjazzi esitavat koosseisu Mathei Florea New Grounds, kes ühendab oma loomingus modernset jazzi ja klassikalist muusikat. Võitja sai preemiaks 2000 eurot Eesti Autorite Ühingult.
Aasta jazziedendajaks tituleeriti pikaaegne jazzikontsertide korraldaja Toivo Tuberik, kes on Eesti kultuurivaldkonnas kontserdikorraldajana tegutsenud juba 45 aastat. Preemiaks jazziedendajale on kõige nutikam JURA C8 kohvimasin festivali peatoetajalt JURAlt ning vabapääse Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul.
Eesti Päevalehe publiku lemmikuks hääletasid muusikasõbrad Mikk Kaasiku, kes hullutab publikut oma dünaamilise ja särtsu täis muusikaga. Publiku lemmik sai auhinnaks 2000 euro väärtuses reklaamikrediiti Delfi Meedias.
Koostöös Kultuuripartnerluse Sihtasutusega anti aastatepikkuse silmapaistva töö ja panuse eest välja ka prestiižne auhind „Panus Eesti jazzmuusikasse”, mille pälvis saksofonist, ansamblijuht ja helilooja Lembit Saarsalu. Tunnustavate tiitlitega, nagu „Saksofonikuningas”, „Eesti jazzi visiitkaart” ja „Jazzipärl”, pärjatud muusik on jazzi mänginud pea 60 aastat – sellest saati, kui ta tolle aja kõige esinduslikumas restoranis Kevade esimest korda saksofoniga üles astus. Rahvusvahelistel lavadel on Lembit Saarsalu esinenud üle 40 aasta ning andnud oma panuse jazzmuusika arengusse ka pedagoogina, töötades kaheksa aastat Heino Elleri Muusikakooli rütmimuusika osakonnas. Lembit Saarsalu auhinnaks on 10 000 eurot Kultuuripartnerluse Sihtasutuselt. Preemiat rahastavad ettevõtjad Heiti Hääl ja Raul Lõhmus.
Eesti Jazziauhindu annavad välja festival Jazzkaar ja Eesti Jazzliit koostöös Eesti Autorite Ühingu, Piletikeskuse, JURA, Telliskivi Loomelinnaku, Eesti Päevalehe ja Kultuuripartnerluse Sihtasutusega. Kõik võitjad said auhinnaks fotograaf Kaupo Kikkase taiesed seeriatest “Jäljed” ja “Treescape”.
Galerii auhinnagalast leiab SIIT, fotode autor on Teet Raik. Eesti Jazziauhindadest tegi ülekande Eesti Päevaleht, ülekannet saab järele vaadata SIIT.