Rymdeni kontsert Vaba Laval oli esimene väljaspool Rootsit esinemine, kus nad mängisid lugusid uuelt albumilt. Paljudel lugudel oli veidi õudne alatoon parimas mõttes.
Ma kirjeldaksin Rymdeni muusikat kui eksperimentaalset jazzi erinevate variatsioonidega. Üks väga lahe faktor, mida nad paaris loos kasutasid, oli aeglustamine ja jälle tempo tõstmine. Põnev oli jälgida, kuidas trumm iga löögiga rahulikumaks jäi. Kontserdi ajal esinejad palju ei rääkinud, kuid kontsert oli siiski Jazzkaare tavapärasest veidi üle tunnisest kontserdist pikem, umbes poolteist tundi.
Klahvpillimängija Bugge Wesseltoft mängis vaheldumisi kolme pilli: klaverit, süntesaatorit ja väiksemat süntesaatori kõlaga instrumenti. Mõnes loos lendasid ta käed tõesti sekundiga ühelt pillilt teisele, mis oli väga muljetavaldav.
Minu lemmiklugu Rymdeni kontserdilt oli ”Söndan”, mis eesti keeles tähendab “Pühapäeval”. Lugu oli meloodiline ja rahulik, mis oli teistest hoogsatest ja improvisatsioonilistest lugudest erinev. Loo viis jäi mind pikaks ajaks kummitama. Selles loos olid vahepeal ka “hirmutavad” noodid, mis loole vunki peale keerasid.
Teine lugu, mis mulle meeldis, oli “The Life and Death of Hugo Drax”. Kuigi see nimi ei ütle mulle midagi, oli kontrabassi käik nii huvitava rütmi ja kõlaga. Kui kontrabass trummide ja klahvpillide valju heli kätte mõneks hetkeks ära kadus, laulsin ma mõttes ikka sama käiku.
Esinejad olid väga rõõmsad nähes nii suurt publikut, eriti pärast viiekümnele inimesele esinemist eelmisel päeval (tänu Rootsi koroonatingimustele). Publiku vastuvõtt oli tohutult soe – pärast mõnda lugu tundus nagu plaksutamine ei lõppekski. Peale kontserti otsisin nad koosseisuna aga ka sooloartistidena üles ning nende laulud maandusid kohe mu playlist’i.
RYMDEN
11. oktoobril 2020 Vaba Laval Tallinnas
Koosseis:
Bugge Wesseltoft – klaver
Dan Berglund – bass
Magnus Öström – trummid
Vaata kontserdi pildigaleriid siit.