7. detsembril toimus Kumu auditooriumis vaieldamatult andeka muusiku Sebastian Plano kontsert, kes on ka Grammy auhinnale nomineeritud albumi autor. Üks näide tema andekusest võiks olla improvisatsioon kingitud lilledega, millest tuleb juttu ka hiljem. Instrumentidest oli ta kohale toonud tšello, süntesaatori ning ka Estonia klaveri. Neile kõigile lisaks olid instrumentidel ka elektroonilised looper’id ja pad’id.
Saali sisenedes sai paljude pilkude osaliseks just lava. Ma tunnen, et Kumu auditoorium oli perfektne koht sellise kontserdi pidamiseks. Hämaramat sorti ruum, kuhu oli toodud minimalistlik, kuid ilus ja atmosfäärile juurde lisav kujundus. Laval oli vaip, laud, neli valgustit ja instrumendid. Väga esteetilised lilla, sinine, heleroheline ja kollane olid laval domineerivad värvid.
Kontserdi alguseks oli terve saal täitunud rahvaga, kes pikisilmi ootasid artisti lavale tulekut. Kui ta tuli, ei öelnud ta mitte midagi, vaid naeratas. Selle ühe siira naeratusega oligi ta juba terve saali südamed võitnud. Sõnagi lausumata haaras ta pilli ning hakkas musitseerima, luues atmosfääri, mis lummas iga hingelise selles saalis. Terve publik oleks nagu sulandunud üheks tuksuvaks südameks, vaadates teda kirglikult väljendamas ennast muusika kaudu.
Kui kõlanud oli umbes viis lugu, võttis ta lõpuks mikrofoni ja rääkis natukene. See oli kõigile, ka temale, kerge puhkus tugevatest emotsioonidest, mida olime koos kogeda saanud. Tema jutus oli tunda tema siirast tänutunnet ning õnnetunnet, et ta sai olla just sel ajal, just selles kohas, just selle publiku ees ja teha seda mida ta nautis – muusikat. Ta kõneles natuke oma kogemustest Tallinnas ning paari sõnaga ka endast ja oma muusikast.
Peale seda jätkus kontsert. Muusikalaine haaras rahva ning ei jätnud kedagi külmaks. Oli näha kuidas inimesed lasid end sel voolul kaasa viia: mõni liigutas pead kaasa, mõni sulges silmad, mõni vajus mõttesse, mõni keskendus igale helile. Samamoodi nagu publik, oli ka Sebastian oma lainetest kaasa viidud. Suure täpsusega tõi ta kuuldavale iga heli, kasutades selleks mitut erinevat meetodit. Sebastian tekitas helisid puhudes pillile, trummeldades sõrmedega vastu pilli, mängides tšellot mitut eri viisi ja veel mitmel muul viisil. Siinkohal lisan, et terve kontserdi helindus oli imeline ja kuskil ei olnud midagi liiga vähe või palju. Hea balanss helide vahel.
Kontsert kujunes nii võimsaks, et rahvas suutis temalt pikaajalise aplodeerimisega ja püsti seismisega välja petta veel kaks lisalugu, millest üks oli juba varem mainitud improvisatsioon äsja kingitud lilledega. Helid, mille ta suutis tekitada lilledega, olid imekaunid ja meeldejäävad, ning ma loodan tulevikus kuulda sellest pikemat versiooni. Erilisemaks tegi selle veel fakt, et lillede saamine laval oli tema jaoks esmakordne kogemus ning see juhtus just siinsamas Eestis.
Ei saa salata, et naeratasin peaaegu terve kontserdil oleku aja. Miski tema kires muusika vastu ja siiruses olid nii südantsoojendavad. Ma usun, et minu kontserdielamusele andis juurde ka äratundmisrõõm mitmete lugude puhul. Mul oli see õnn vestelda nii Sebastiani enda kui ka mitmete kuulajatega, ning ma ei kuulnud ühtegi negatiivset sõna selle kontserdi kohta. Sebastian tuli isegi tänama kõiki kuulajaid peale kontserti ning lubas lähimal vabal hetkel tagasi tulla.
Kokkuvõtteks olid kõik lummatud ning müügilett osteti plaatidest ja vinüülidest täiesti lagedaks. Mingit sorti ühtsustunne ja rahulolu valdas ka iga inimest peale kontserti. Minu jaoks on see üks parimatest kontserdielamustest, mis mul olnud on, ning sedasorti kontserdid tõstavad teiste jaoks lati päris kõrgele.
Sebastian Plano (Argentiina)
7. detsember kell 19.00, Kumu auditooriumis
Koosseis:
Sebastian Plano – tšello, elektroonika, klaver
Vaata kontserdi galeriid SIIT!