Niguliste pilgeni täis saalis valitseb hüpnootiline vaikus, kui musitseerib Sidsel Endreseni trio. Elektriline, improvisatsiooniline ja erinevaid kajavarjundeid täis muusika justkui hõljuks kusagil Niguliste kohal.
Inimesed on halvatud Siedsel Endereseni mitmekülgsest häälest, Helge Steni elektroonikakäsitlusest ja pianist Christian Wallumrødi kaasahaaravast mängumaneerist. Tundus nagu iga heli väljenduks ka tema näos – miimikas.
Pärast kaootilist jälitustegevust õnnestus kinni püüda trio pianist Christian Wallumrød, kelle rääkimismaneer on sama emotsionaalne ja väljendusrikas nagu esineminegi.
Kuidas kontserdiga rahule jäite?
“Sellele on natuke keeruline vastata, sest muusika, mida me mängime, nõuab teistugust ruumi. Niguliste kirik on avar ja kõrge ning iga meie tekitatud heli võimendub meeletult.”
Kas olete varem ka Eestis käinud?
Jah , eeee… (manab süvenedes näole väljendusrikkaid ilmeid – toim.) palju-palju aastaid tagasi külastasin Eestit. Seekord pole erilist võimalust ringi vaatamiseks olnud, sest kohe peale saabumist tegime soundchecki ja töötasime. Kuid varasemast korrast on mälestused väga head. Mulle meeldivad Eesti inimesed väga, nad on hea feelinguga. Võibolla on see tingitud sellest, et tunnen paljusid soome rahvusest inimesi, kellest ma väga lugu pean.”
Teil ilmus plaat “Merriwinkle”. Kuidas on plaadil läinud?
“Plaat sai meil valmis enne jõule ja lähipäevil peaks see ka Euroopas välja tulema.”
Kas on oodata peagi ka uut plaati?
“Hetkel veel uuele plaadile ei mõtle, sest ilmunud plaat on meilegi suhteliselt uus. Keskendume rohkem kontsertidele.”
Kas peale tänast kontserti sõidate veel kuskile esinema?
“Tegelikult läheme pärast seda kontserti koju. See oli meil pisem kontserttuur, mis sai alguse Berliinist ja lõppes siin, selline mõnepäevane. Veel on meid ees ootama üks festival ja kontserdid Norras.”
Sidsel Endresen Trio (Norra) esines 17. aprillil Niguliste muuseum-kontserdisaalis.
Mõtteid vahendas Kaisa Tahlfeld Jazzkaare pressikeskusest