Nõnda väitis täna avalikustatud uuring Inglismaal: jazzistaarid on keskmisest rohkem alkohoolikud, narkomaanid ja vaimselt ebastabiilsed.
BBC uudised teatasid täna ühest omapärasest jazzmuusika ajalugu ja tähti puudutavast uuringust. Uuring põhineb jazzi suurkujude elulugude ja käitumise uuringul. Manchesteri õpetlane, psühholoogiadoktor Geoffrey Wills uuris 40 nimeka jazzmuusiku stoorit ning tegi sellest järelduse, et suurem loovus on vältimatult seotud ka suuremate probleemidega. Tema väite kohaselt on niisugustel maestrotel nagu näiteks oli Miles Davis hoopis suurem tõenäosus endaga sassi minna, kui mõnel tagasihoidlikuma loomingulise tulemusega muusikul.
Wills leidis, et need, keda ta uuris, olid tavapärasest kaheksa korda suurema tõenäosusega ohus langeda uimastisõltlaseks kui tavalised kodanikud tänavalt. Samamoodi olid meeleoluhäired jazzitähtede puhul vähemalt neli korda normist tõenäosemad. Psühholoog kinnitas, et tema arvates ei kandu tema järeldused kaugeltki mitte kõigile jazzmuusikutele. Kuid samasugune haavatavus ja probleemid võivad ohustada neist paljusid. Sarnasusi olevat ta leidnud põhiliselt teise vaimselt aktiivsete loovisikutega nagu näiteks kirjanikud ja kunstnikud.
Märkida tuleks kindlasti, et doktor Willsi uuring hõlmas põhiliselt jazzi nn “kuldajastu” tähti, kelle hiilgeaeg oli aastatel 1945 kuni 1960. Seega on mõneti problemaatiline ka kanda vaatlustulemusi üle tänapäeva. Enam kui pooled nendest, keda tema uuris, olid kas tarvitanud või sattunud sõltuvusse heroiinist. Osa, nagu Miles Davis, Art Pepper ja Bill Evans olid kokaiinisõltlased. Wills möönis, et sel perioodil oli heroiini tarvitamine jazzmuusikute seas laialt levinud, kuna suuri koguseid seda uimastit püüti tollal pähe määrida just linnakeskkonnas elavatele mustanahalistele.
Wills kirjutas oma uuringu kokkuvõttes: “Modernjazz oli revolutsiooniline muusika, mille lai publik eemale tõukas, ning heroiin, sarnaselt sellele muusikale, oli selgelt establishmendi vastane.” Veel ilmnes Willsi uuringust, et vähemalt kümme jazzilegendi olid alkohoolikud ja kuus mingist muust mõnuainest sõltuvusest. Keskmisest palju rohkem esines enesetappe ja meeleoluhäired olid üsna tavalised.
Pianist Bud Powell pandi näiteks mitmel korral vaimuhaiglasse ning tal diagnoositi skisofreenia. Miles Davis aga kannatas väidetavalt paranoia ja hallutsinatsioonide all. Art Pepper näiteks ei talunud vere nägemist ja tal oli psüühiline talumatus vastata telefonikõnedele.
Wills kinnitas lõpuks, et ta on kaugel sellest, et öelda, nagu oleksid kõik jazzmuusikud peast soojad, kuid kalduvust psüühilistele häiretele näeb ta oma uuringu tulemusena selgesti.
Uuringu avaldas ajakiri British Journal Of Psychiatry.