30seks saanud varajase muusika ansambel liitub mitmest rahvusest ja kultuurist pärit löökpillimängijate kireva väega
Tahate kuulata, kuidas moekad jazzirütmid, drum´n´bass ja muu tänapäevane rütmimaagia kohtub vanamuusika rütmide sisendusjõuga? Aga palun, Jazzkaarel see toimubki.
«Inimesed pole oma sisemuses üldsegi rumalad, kõigis on olemas tõe, puhtuse tunnetus,» on öelnud juba rohkem kui 30 aastat Hortus Musicust juhtinud Andres Mustonen. Jazzkaarel juhib ta kuulajaid rütmide maagiasse. Koos vanamuusika grupiga on laval ka hulk jazzitrummareid. Koos tekitatakse uue ja vana sünergia, üritatakse loitsida esile muusikas ja helides peituv sõnatu vägi.
Nii nagu vanamuusikas oli palju improvisatsiooni, nii on ka sellel kontserdil oluline koht spontaansusel ja intuitsiooni järgmisel.
Kogu Jazzkaarel esitatav programm baseerub 12.-14.sajandi rituaalsetel tantsuvormidel, mida Hortus Musicus esitab ajaloolistel pillidel ning haarab endaga kaasa suure osa Jazzkaare löökpillurite väest, muusikuid nii meilt kui mujalt: Aivar Vassiljev, Brian Melvin, Nick «Brownman» Ali, Maris Briezkals, Bobby Previte, Tanel Ruben.
Sel kontserdil ei esitata ettekirjutatud muusikat. Kõik sünnib eelnevatest arutlustest, vihjetest ja inspiratsioonist, muusikast endast välja kasvavast vajadusest. Andres Mustoneni soov on haarata festivali külalisi, jazz-trummareid, keskajast lähtuvasse rütmimaagiasse ning ta ootab põnevusega muusikute hetkereageeringuid.
Kogu protsess peaks viima arusaamisele, et miski ei ole meist tegelikult kaugel. Kõik kultuurilised ja vaimsed nähtused peaksid jõudma inimese hingele lähedale, vastasel juhul oleks tegemist surnud kunstiga.
Mustoneni sõnul ei kannata vanamuusika seda, et kogu aeg reprodutseeritakse üht ja seda sama. «Ainult raamatutarkuse järgi tehakse vanamuusikat tihti kohutavalt kurvalt ja see on tõeline tragöödia. Autentsus on teadus, tulemuse annab mõttemaailm, viis, kuidas sa üldse asjadest aru saad.»
Sarnane mõtteviis kohandub ka jazzile. Siin on ühtimiskohti ja pidepunkte.