Trump Conception on Janno Trumbi loomingut esitav jazzi, funki, jazzroki ja maailmamuusika piirimail mängiv 10-liikmeline gruuviorkester. Bändi kutsus ta kokku 2015. aasta kevadel ning täpselt aasta hiljem sai valmis nende debüütalbum “One”, mis teenis kohe muusikaajakirjanike tugeva poolehoiu ning valiti ka Raadio Tallinna poolt “kuu plaadiks”. Albumit esitleti lisaks ametlikele plaadiesitluskontsertidele veel ka festivalidel Jazzkaar ning Sõru Jazz. Bänd on kõikide kuulajate rõõmuks andnud kontserte ka Eestist väljapool – selle aasta suvel esineti Klaipeda Jazz Festivalil Leedus ja Saulkrasti Jazz Fesivalil Lätis. Sel suvel salvestas Trump Conception ka oma teise albumi, nimega „Wait for it“. Kontserdimuljeid vahendab Jazzkaare veebireporter Jako Kull.
Mõlemast plaadist oli mul lootus maitse suhu saada vihmase laupäeva õhtul Kumu soojas ja väljamüüdud auditooriumis.
Janno Trumbi loomingut aitavad publikuni tuua üheksa head kolleegi, kellega tema muusikutee on aastate jooksul ristunud ning kes kõik kuuluvad vaieldamatult Eesti jazzi noorema generatsiooni tipptegijate hulka. Selles oli mul kahtluseta au ka ise veenduda.
Kontsert läheb lahti – võimas ja enesekindel meestevägi vallutab lava. Janno Trump tervitab ja nendib kahte asja: „Oleme täna siin, sest lihtsalt meeldib mängida, ja teiseks – et tutvustada oma uut plaati.“ Esimene lugu kõlab uuelt plaadilt. „Wait For It“. Võimas minek, koheselt publiku hää vastuvõtt. „Olen aru saanud, et kannatlikkus on elus ääretult tähtis faktor. Õiged asjad, inimesed ja hetked tuleb lihtsalt ära oodata, neil kõigil on oma kindel aeg ja põhjus, miks nad su ellu saabuvad ja nad tulevad täpselt siis kui neid kõige rohkem vaja on. Lihtsalt peab olema kannatlik ja mõnikord ka natuke ootama“, on Janno Trump selle loo kohta ise öelnud.
Teine lugu. „Fiesta Escandinava“. Hea rütmipark jätkub. Tõepoolest on peomeeleolu, mille loob eriline soolokitarrikäsitlus. Aplaus ka publikult. Rütmipargi soolo. „Case Closed“, kolmas lugu, mis algab saksofoniga ning rahuliku rütmiga…
„Läänemere ained“. „Isamaaline teos, pühendatud loodusnähtusele nimega eestlane“, räägib lavalt Janno Trump. Torude rütm on idamaine, samas huvitavalt hüplev. Tempo muutub rahulikumaks. Trompeti pikk soolojutustus on rahulik ja tekstiandev. Saksofon räägib bassiselt. Rütm aina muutub… ja muutub. Trummid saavad soleerida. Kes on eestlane? „Minu vanavanemad elasid Meriväljal ja veetsin seal suure osa oma lapsepõlvest. Teatavasti mere ääres viibides kannab tuul sageli mere pealt maismaale teatud sorti lõhna. Meil siin Läänemere ääres on ta eriti spetsiifiline. Alati, kui seda lõhna tunnen, meenub mulle mu eranditult ilus lapsepõlv, see kust pärinen ja milline täna olen. Üleüldse räägib see lugu minu jaoks ka ühest kummalisest olendist, kelle nimi on eestlane. Piisavalt sürr tegelane, et temast üks lugu kirjutada“, nendib Janno Tump eelnevas usutluses.
Gospeli kärakas ehk „Rhythm or blues“ erineb eelnenust oma maheda klassikalise estraadilisusega. Hea ja romantiline. Torude meeskond on hiilgav. Lugu meenutab kohati Gunnar Grapsi „Lady blues“`i. Üks mulle kõige rohkem meeldinud lugusid.
Järgmisena Janno Trump tänab ja ütleb, et sai pool tundi tagasi šoki – saal olevat välja müüdud. Ei tea, kas tema sõbrad ikka ka mahtusid… Seejärel kiiremas rütmis edasi, „Pablo’s View of Life“. Lugu veab igatpidi väljamängitud rütm. Täiega lõunamaisus.
Ja vahemärkusena: bassi on kõikides lugudes alati kuulda, just nagu peabki.
Seitsmenda loo eel kutsutakse lavale keelpillid. „Moment“. Äraolevalt kutsuv trompet, kuid esimesse ritta ei ole kahjuks keelpille kuulda. Muidu hea ja võimsa korduva rütmimomendi ja mõtisklushetkedega. Ja trompet, see trompet…Kas lõppu enam kitarrisoolot olekski vaja olnud….
„Püha müristus“ kaheksanda loona toob minu kujutlusse järgneva: „Roosa panter“, „Hukkunud alpinisti hotell“, Deep Purple. Püha ja müristus, tõepoolest! Trump’s pearl! Vägev. Pikim aplaus. „Kui üldiselt sünnivad kompositsioonid mingisugusest emotsioonist või tundest, siis selle loo puhul oli kõik täiesti vastupidi. Ühel hommikul üles tõustes panin endale paberile kirja ühe muusikalise idee, mis oli justkui eikusagilt tekkinud. Sealt viis üks asi sujuvalt teiseni ja õhtuks oli lugu valmis. Hiljem seda analüüsima hakates tekkis alles emotsioon – püha müristus, mis asi see on?! Ja nii ta jäigi“, kõlab autori meenutus.
„Those Who Stay“ on pehmem lugu koos klaveriga. Jällegi väga hea kompositsioon ja kokkumäng. Keelpillegi on kuulda. Estraadiorkester, nagu vanasti öeldi, ja selle parimas mõttes!
Kontserdi lõpetab meeleolukalt lugu „Shout“ ning lisaloona kõlab „Torumees“.
Saalist kõlab “yes!”.
Trump Conception
28. oktoobril kell 17.00 Kumu auditooriumis
Vaata kontserdi fotosid siit.
Koosseis:
Janno Trump – basskitarr, kompositsioonid
Madis Muul – klahvpillid
Pent Järve – kitarr
Dmitri Nikolajevski – trummid
Caspar Salo – perkussioon
Danel Aljo – tenorsaksofon
Keio Vutt – baritonsaksofon
Allan Järve – trompet
Tanel Kuusk – trompet
Johannes Kiik – tromboon
Keelpillikvartett:
Liis-Helena Väljamäe – I viiul
Maarja Allik – II viiul
Eva-Maria Sumera – vioola
Kristjan Plink – tšello