Kuidas turnee seni kulgenud on?

Suurepäraselt. Meil on olnud väga lõbus, hästi toredad esinemispaigad, palju on nalja saanud, publik võtab väga hästi vastu.

Kus on Euroopa parim jazzipublik ja milline see üldiselt on - kas jazzi kuulavad peamiselt vanad või noored, mehed või naised?

Poolas ja Riias oli hästi palju rahvast. Kuna olen publiku poole põhiliselt seljaga, siis ma väga ei näe, aga Poolas näiteks on palju noort jazzipublikut.

Euroopa Jazziorkestrisse saadab iga maa oma parimad noored muusikud. Kas tase tundub ühtlane?

Viimasel ajal on järjest ühtlasem. Võibolla mõned aastad tagasi ei olnud Lõuna-Euroopas ja Balkanimaades nii head jazzialast haridust, aga nüüd saab kõikjale üle Euroopa õppima minna, seetõttu on muusikute tase viimasel ajal ühtlustunud, võib öelda, et suurt vahet ei ole.

Olete praegu Metropolias pop- ja jazzmuusika õppekava juht, mis eesmärke peamiselt silmas peate?

Ma püüan olla natuke ajast ees. Püüan mõista, mis tulevikus saama hakkab ja sellele vastavalt pakkuda noortele sellist haridust, mis neil aitaks tulevikus tööd leida, muusikuna lihtsamalt oma karjääri luua. Muidugi hoolin ma väga, et muusika, mida nad teevad, oleks kvaliteetne.

Kas mingi konkreetne kool on eeskujuks?

Ma ei arva, et oleks olemas ideaalset kooli. Iga riik on erinev, seega see, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Aga hoiame lähedasi suhteid näiteks Berklee College of Music'iga USAs ja mõnede koolidega Euroopas.

Helsingis õpivad jazzmuusikat ka mitmed eestlased – kuidas neil läheb?

Eks nad peavad ju ikka samad eksamid ära tegema, mis soomlased. Järelikult on nad ka sama head.

Mis on Teie arvates kõige huvitama jazzieluga maa või regioon Euroopas?

Võib-olla tuleb see sellest, et olen ise Soomest, aga ma ütleks, et Põhjamaad – Rootsi, Norra, Soome, Taani. Seal on mingi huvitav muusikaline omapära ja ma leian, et jazzis on see väga oluline, kuna omanäolisus viib jazzi edasi ja hoiab seda elusana.

Kas jazzmuusikas, näiteks EJO puhul, on rahvuslik taust ikkagi kuidagi kuulda?

Ma arvan, et on küll muusikat, mis kõlab ilmselgelt näiteks soome- või norrapäraselt, aga jazz ise on ikkagi rahvusvaheline. Eks see on teatud segu mõjutustest. Võib-olla on kellegi mängu järgi raske öelda, milliselt maalt ta konkreetselt pärit on, aga midagi kohalikku tuleb mängus välja küll, ma arvan, et regiooni tunneb ikka ära. Näiteks Põhjamaad, Kesk-Euroopa, Lõuna-Euroopa, Balkanimaad.

Lisaks Teile on EJO tänavuaastaseks heliloojaks Raul Sööt. Kuidas tema muusika tundub, kas on kuidagi Eesti moodi ka?

Ma teadsin muidugi kohe, et meie muusika on väga erinev. Ma ei nimetaks seda võib-olla eriliselt eestilikuks muusikaks, peale ühe loo – "Jäälõhkuja poeg". Võiks öelda, et tal on minuga võrreldes ehk kaasaegsem stiil. Mina pean enda taustaks – ehkki olen valge soomlane – afroameerika muusikakultuuri. Just sel alal sain hariduse.

Mis Te sellest arvate, et orkestrisse võib ühelt maalt rohkem esinejaid saata kui mõni neist on naissoost? Mitu naist praegu üldse orkestris on?

Praegu on meil naisi viis. Mõned aastad tagasi oli selline olukord, kus pidi rõõmustama, kui ükski oli. Professionaalsete jazzmuusikute hulgas on naisi endiselt vähe, aga see arv kasvab, mis on minu arvates väga positiivne. Ehkki mulle ei meeldi, et muusikat kuulates tehakse sellest mingi eraldi teema, kas keegi kõlab kuidagi teisiti oma soo tõttu, on minu arvates muusika jaoks positiivne, kui orkestris on erineva rahvusliku ja haridusliku taustaga erinevast soost inimesi.

Kuidas orkestris nii erineva taustaga inimesed klapivad, kas läbisaamine on hea või Teil dirigendina on mingeid probleeme lahendada ka tulnud?

Alati on mingeid asju vaja läbi rääkida, see on tegelikult osa dirigendi tööst. Näiteks kui kellelgi on mingite lugudega raskusi, on vaja soolosid ümber jaotada või midagi sellist. Aga seekord mingeid erilisi probleeme pole olnud. Hästi palju naerda on saanud, kuna orkestris on palju hea huumorimeelega muusikuid.

Noortel professionaalidel soome dirigendi Jere Laukkaneni juhatusel on seljataga kaks nädalat väldanud turnee Taani, Saksamaa, Poola, Rootsi, Norra ja Läti linnades. Ees on vaid Tallinna ja Turu kontserdid, mis jõuavad Klassikaraadio vahendusel Euroopa raadiotesse. Kontserdi salvestab ka Eesti Televisioon ja see on eetris 5. mail. Tallinnasse on jõudnud ka Euroopa raadiote jazziprodutsendid, kes kuulavad kontserti nii Tallinnas kui Turus, sest just nemad on soovitanud oma maa parimad muusikud orkestrisse, mis koguneb vaid kord aastas, et mängida alati uus ja põnev bigbändikava Euroopa jazzisõpradele.

Tänavune EJO turnee on eriline ja erandlik, sest kaks viimast kontserti toimuvad eri maades - Eestis ja Soomes. Ka muusika erandkorras pärit kahelt maalt - Eesti lood on kirjutanud siinmail hästi tuntud  helilooja-saksofonist-arranźeerija ja pedagoog Raul Sööt ja Soome poolt helilooja–bassist-dirigent Jere Laukkanen. Kavas väljendub tema kiindumus afro-kuuba rütmide vastu, Raul Söödi muusika seevastu on mõjusa isikupärase käekirjaga, kus oluline põnev kõlamaailm. Raul Söödilt tulevad ettekandele - Kandidaat - pühendatud valimisperioodil kogetud (grotesksetele) elamustele, karmikõlaline Outside Man, "Airy"on algselt kirjutatud EDBB-le, kuid helilooja seadis selle EJO-le uuesti, Jäälõhkuja poeg on kirjutatud orkestris osalevale andekale eesti bassistile Peedu Kassile mõeldes. Muide Peedu isa (samuti Peedu Kass) on jäälõhkuja kapten, sestap ka selline pealkiri, What is This Thing Called Love – Cole Porteri lugu Raul Söödi värskes arranžeeringus.

Alates aastast 1998, on orkestris osalenud 254 Euroopa muusikut ja korraldatud on 204 kontserti 30 Euroopa riigis, Põhja- ja Lõuna- Ameerikas ja Aasias. Eestlasi on eri aastatel orkestris osalenud seitse. Viimase kümnendi jooksul on orkestris mänginud Jaak Sooäär, Maria Faust, Kristjan Randalu, Kristjan Mazurchak ja sel aastal Peedu Kass. Tulge ja plaksutage kõvasti tema soolodele, et oleks nii kuulda kui näha. Euroopa Jazzorkester on esmakordselt Tallinnas ja see ON eriline sündmus!

European Jazz Orchestra Jere Laukkaneni juhatusel esineb Jazzkaarel 27. aprillil kell 19.00 Vene Kultuurikeskuses.

"European Jazz Orchestra tuur on siiamaani möödunud suurepäraselt. Just jõudsime Rootsi ning seni oleme mänginud kaks kontserti Poolas, ühe Saksamaal ning kaks Taanis. Senimaani ei ole ükski kontsert möödunud ilma lisaloota ning ilma selleta et rahvas aplodeeriks püsti seistes. Seega publik on meid tõesti väga väga hästi vastu võtnud. 

Ansambli seltskond on tõeliselt meeldiv, kõik on leidnud ühise keele ning alati abistavad teisi kui vaja. Kogu orkester on ka igal kontserdil osaline lava ja helitehnika üles- ja mahapanekus, mida sai Taanis isegi omamoodi harjuutatud helimeeste juhendamisel, ning mis on üldiselt päris suur töö, koostöö sujub selles väga hästi. Kõik on jagatud eraldi vastutama erinevate asjade eest ning peale/enne kontserti valitseb vaatepilt kus kogu orkester sagib laval nagu mesilasparv. Kõik (sh tütarlapsed) kerivad juhtmeid, tassivad suuri kaste ning ühendavad mikrofone jne, tänu millele sujub igas kontserdikohas ülespanek väga kiiresti ja professionaalselt. Eelviimasel Poola kontserdil suutsime peale kontserti pakkida kõik pillid ja kogu lavatehnika lavalt-bussi 24 minutiga. Ning tehnikat on meil lisaks tervele bussi pakiruumile ka ühe treileri jagu mis bussiga igalepoole kaasa veereb. Meil on ka kaasas oma helimees mis teeb elu kõvasti lihtsamaks ja meeldivamaks. 

Korralduslik pool on tasemel.Esmakordselt on tunne, et pillimees peabki tegelema ainult pillimänguga, ning kõige muu eest hoolitseb saatemeeskond.

Raul on kirjutanud väga kiftid lood bigbändile ning muusikud on nendest sillas. Usun et Tallinna kontsert tuleb vinge, kuna iga päevaga läheb kava aina tugevamaks ning pillimehed aina enesekindlamaks. Muusikutest tooks eriti esile kogu trompeti rühma, siis pianisti, trummari ja ühe saksofonisti Slovakkiast. Nendel tegelastel tasub eriti silma peal hoida ning usun et kuuleme neist veel nii mõndagi."

Peedu Kass 

Toredaid pilte ning video klippe võib leida European Jazz Orchestra blogist: http://ejo2011.blogspot.com/